Labürintiit
Kirjeldus
Labürintiit on sisemise kõrva või tasakaaluelundi (labürindi) põletikuline haigus, mis avaldub eelkõige äkilise pearinglusega, kaotuse tasakaalutunnetuse ja kuulmise muutustega. See on tõsine seisund, mis võib tekitada olulist ebamugavust ja muretsemist, kuid õigeaegne diagnoos ja ravi võimaldavad enamikul patsientidel täielikult paraneda.
Labürintiit on sisemise kõrva labürindi – olulise struktuuri, mis vastutab nii kuulmise kui ka tasakaalu eest – põletik. See põletik häirib normaalotst neuraalseid signaale, mida labürint saadab ajju, põhjustades iseloomulikke sümptomeid nagu pearinglus (vertigo), iiveldus ja tasakaaluhäired. Haigus võib olla nii viiruslik kui ka bakteriaalne, kusjuures viirusne vorm on oluliselt levinum. Põletik võib kahjustada nii kuulmiskolle kui ka tasakaaluelundeid, põhjustades ajutisi või jäävaid muutusi.
- Äkiline, tugev pearinglus (vertigo), mis võib kesta tundeid või päevi
- Iiveldus ja oksendamine
- Tasakaalukao tunne või kõikuvus
- Kuulmise vähenemine või kurdumus mõlemal või ühel kõrval
- Kõrvakohaline müra (tinnitus)
- Silmade spontaanne liigutumine (nüstagmus)
- Raske keskenduda või segadustunne
- Peavalu või surve tunne kõrva piirkonnas
- Väsimus ja üldine nõrkus sümptomite tõttu
Labürintiidi täpset põhjust ei ole alati võimalik tuvastada, kuid see on sageli seotud viiruslike infektsioonidega. Levinumad põhjused ja riskitegurid hõlmavad: ülemiste hingamisteede viirusinfektsioone (nt külmetus, gripp), keskkõrva põletikku (otiit media), mis levib sisemisse kõrva, herpesviiruse reaktiveerumist, autoimmuunhaigusi, kus keha immuunsüsteem ründab oma kudesid, ning harvem bakteri-infektsioone. Suurenenud riskiga on ka suitsetajad ja inimesed, kellel on korduvad kõrvapõletikud.
Labürintiidi diagnoosi põhineb peamiselt patsiendi anamneesil ja kliinilisel läbivaatusel. Arst kuulab tähelepanelikult sümptomite kirjeldust ja teab muuhulgas neuroloogilise ülevaate. Täiendavad uuringud võivad hõlmata kuulmise testimist (audiomeetria), tasakaaluteste (nt videonüstagmograafia), kuid need tehakse tavaliselt juhul, kui sümptomid kestavad kaua või on ebatavalised. Väga harva on vaja teha magnetresonantstomograafiat (MRI), et välistada teisi sarnaseid põletikuga sümptomeid põhjustavaid haigusi nagu ajukasvaja või insult.
Labürintiidi ravi on suunatud sümptomite leevendamisele ja aluseks oleva põhjuste kõrvaldamisele. Viirusse põhjustatud labürintiidi korral on ravi toetav ja hõlmab: pearingluse ja iivelduse leevendamiseks kasutatakse retseptiravimeid (nt vestibulosuppressorid, iiveldusvastased ravimid), puhkamist ja vett joomist, et vältida vedelikupuudust. Bakteriaalse infektsiooni korral määratakse antibiootikumid. Kui sümptomid on väga tugevad, võidakse soovitada lühiajalist kortikosteroidide kursust põletiku vähendamiseks. Pärast ägeda faasi lõppu võib olla vajalik vestibulaarrehabilitatsioon – spetsiaalsed harjutused, mis aitavad tasakaalu taastada ja peapööritust vähendada.
Arstiga on oluline konsulteerida kohe, kui teil on äkiline, tugev pearinglus, eriti kui see kaasneb iivelduse, oksendamise või kuulmise muutusega. Oluline on kiiresti teha kindlaks põhjus. Otse kiirabi või hädaabiteenistuse poole tuleks pöörduda järgmiste hädaolukordade korral: pearinglus on äärmiselt tugev ja takistab seismist või kõndimist, kaasneb uimastumine, kõne hädaldus, nägemishäired või jäsemete nõrkus (võib viidata insuldile), palavik üle 39 °C või jäik kael. Kui teie sümptomid ei leevene mõne päeva jooksul või halvenevad, on samuti vaja arsti abi.