Kõrvakohin
Kõrvakohin on kuulmuse mulje, kui kõrvas või peas kostuvad helid (müra, süsin, sirin, sumin), mida tegelikult väljaspool keha ei ole. See võib olla ajutine või püsiv, ühe- või mõlemas kõrvas.
Kõrvakohin (meditsiinilises terminoloogias tinnitus) ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis viitab tekkeprotsessile kõrva- või närvisüsteemis. Tegemist on fantoomheliga, mis tekib tavaliselt siis, kui kuulmiskolle (sisekõrvas) on kahjustunud tillukesed karvarakud, mis edastavad helisignaale ajule. Kui need rakud on kahjustatud (nt valju müra tõttu), saadavad nad ajule pidevalt valeinformatsiooni – justkui oleks mingi heli olemas, kuigi tegelikult seda pole. See põhjustabki isiklikku helikogemust. Kohin võib olla nõrk ja häiriv või nii tugev, et see segab keskendumist või une kvaliteeti.
- Valju müra kokkupuude (nt kontserdil, ehitustöödel)
- Kõrva vahtplommi või kõrvatiigi kogunenud suli
- Äge ülemiste hingamisteede infektsioon (näiteks külmetus)
- Stress ja ärevus, mis põhjustavad lihasepinget
- Väsimus ja une puudus
- Mõned ravimid (nt mõned antibiootikumid, aspiriin suurtes annustes)
- Suurenenud vererõhk
- Kofeiini või alkoholi tarbimine
- Püsiv kuulmiskahjustus (nt vanaduse- või mürakahjustus)
- Menière’i tõbi (sisekõrva rõhuhäire)
- Kõrva põletik (otiit)
- Tinnesoontelised häired (nt ateroskleroos, veresoonte anomaaliad)
- Kõrvaaju kasvaja (väga haruldane)
- Lööklaine trauma (blast trauma)
- Läkiluukinnitus (otoskleroos)
- Kaela- või lõualuude probleemid (nt artroos)
- Peatraumad
Kui kohin on leebe ja ajutine, võib proovida järgmist: Puhka kuulmismeelt – välti valju helikeskkonda, kasuta kõrvatroppe müraalusel tööl. Vähenda stressi – harjuta lõõgastusharjutusi, hingamist, jooga või mediteeri. Välti ergutavaid aineid – piirata kofeiini (kohv, tee, energiajoogid), tubakatooteid ja alkoholi, kuna need võivad veresooni aheneda ja sümptomeid süvendada. Kasuta maskeerivat heli – vaikses keskkonnas võib tagataustaheli (rahulik muusika, helilood, ventilaatori mürin) aidata kohinat peita ja tähelepanu mujale suunata. Järgi tervislikku eluviisi – regulaarne, mõõdukas liikumine parandab vereringet, sealhulgas kõrva piirkonnas. Pööra tähelepanu unele – kvaliteetne uni aitab kehal taastuda. Ära puhasta kõrva soontega ega teravate esemetega, et mitte kahjustada kõrva sisekest. Kui kahtlustad, et põhjuseks on ravim, ärge katkestage seda ise, vaid konsulteerige oma arstiga.
- Kõrvakohin, mis kestab üle nädala pärast infektsiooni või valju müra kokkupuudet.
- Kohin, mis muudab igapäevase elu oluliselt raskemaks (ei saa magada, keskenduda).
- Kõrvavalu või tunne kõrva täitumisest.
- Märgatav kuulmise halvenemine koos kohinaga.
- Kohin ainult ühes kõrvas.
- Kõrvakohin, mis tekib järsult pärast peatraumat (näiteks pealööki).
- Kohinaga kaasneb järsk ja täielik kuulmise kaotus ühes või mõlemas kõrvas.
- Kohinaga kaasneb pearinglus, tasakaalukao tunne, võimetus seista või kõndida.
- Kohinaga kaasneb nägemishäire, näo lihaste nõrkus või kõne raskused (võivad viidata insuldile).
- Kohina kõrval on tugev valu või veritsus kõrvast.
Seotud uuringud: Kõrvakohin
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!