Lisa kliinik

Videonistagmograafia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Videonistagmograafia (VNG) on täpne diagnostiline uuring, mis registreerib silmaliigutusi (nistagmust) spetsiaalse videokaameraga. Seda kasutatakse sisekõrva (labürindi) ja kesknärvisüsteemi tasakaaluteede funktsioonide hindamiseks. Uuring aitab tuvastada põhjuseid, mis võivad tekitada peapööritust, tasakaalutusust, iiveldust või nägemishäireid.

Funktsioon
  • Registreerib patsiendi silmaliigutusi (nistagmust) erilistes tingimustes.
  • Hindab vestibulaarset (tasakaalu) süsteemi ja selle sidet ajuga.
  • Annab objektiivset teavet peapöörituse (vertigo) või tasakaaluhäire põhjuste kohta.
Meetod
  • Kasutatakse spetsiaalseid videoprille (infrapunaga kaamera), mis fikseerivad iga silmaliigutuse.
  • Andmeid analüüsitakse arvutiga, et saada graafilised kõverad (nistagmogrammid).
  • See on kuluta ja ohutu uuring, mis asendas vanema elektronistagmograafia (ENG) meetodi.
Enne uuringut
  • Tuleb vältida alkoholi, kofeiini ja teatud tasakaaluravimeid (nt sedatiive) 48 tundi enne uuringut (arsti nõuandel).
  • Tuleb teavitada arsti kõigist tervisehädadest, nägemisprobleemidest (nt glaukoom) või silmade eelnevatest operatsioonidest.
  • Soovitatav on tulla uuringule koas saatjaga, kuna see võib esile kutsuda peapööritust.
Protseduur
  • Patsient istub või lebab mugaval toolil tumedas ruumis.
  • Silmanurkadesse paigaldatakse videoprillid, mis ei takista nägemist.
  • Tehnik või arst juhib patsienti sooritama erinevaid teste: silmade järgimine liikuvale punktile, pea kiireid pööramisi, erinevatesse asenditesse lamamine.
  • Osana uuringust võidakse teha ka kalooriline test, kus kõrvakanalitesse juhitakse lühikest aega jahedat või sooja õhku/vett, et stimuleerida sisekõrva.
  • Kogu uuringu käigus salvestatakse silmaliigutused arvutisse hilisemaks analüüsiks.
Perifeersed vestibulaarsed häired (sisekõrva probleemid)
  • Menière'i tõbi – liigne vedelik sisekõrvas.
  • Vestibulaarne neuronit – sisekõrva tasakaalunärvi põletik.
  • Hea- või pahaloomulised kasvajad tasakaalunärvil (nt akustiline neurom).
  • Labürindiit – sisekõrva põletik.
Kesksed häired (aju struktuuride kahjustused)
  • Ajutüve või väikeaju kahjustused (nt insult, muljus).
  • Multiipel skleroos (MS), mis kahjustab närviülikuid.
  • Kasvajad kesknärvisüsteemis.
  • Ravimite (nt antikonvulsantide) toksiline mõju aju tasakaalukeskustele.
Muud leidud
  • Füsioloogiline nistagmus (normaalne vastus kaloorilisele testile) puudumine või nõrgenemine võib viidata sisekõrva funktsiooni langusele.
  • Spontaanne nistagmus (silmad liiguvad iseenesest) on tõsine patoloogiline märk.
  • Positsiooniline nistagmus, mis tekib pea teatud asendis, võib viidata benignsele paroksüsmaalsele positsioonilisele vertigole (BPPV).
Peamised sümptomid
  • Pikaajaline või korduv peapööritus (vertigo).
  • Selgeta põhjustatud tasakaalutus või kõikuvus.
  • Iiveldus või oksendamine, mis on seotud pealiigutustega.
  • Kuulmislangus või kõrvakillus (tinnitus).
Soovitavad spetsialistid
  • Neuroloog – kahtlus kesknärvisüsteemi (aju) häirete korral.
  • Otoneuroloog või kõrva-nina-kurguarst – kahtlus sisekõrva või kesknärvisüsteemi tasakaalustruktuuride patoloogia korral.
Kliinilised olukorrad
  • Diagnoosi kinnitamine või välistamine (nt Menière'i tõbi, BPPV).
  • Enne ja pärast tasakaaluhäirete kirurgilist ravi.
  • Keskendumis- või nägemishäirete põhjuste väljaselgitamine.

Seotud uuringud

Elektronüstagmograafia (ENG)
complementary
Vestibulaaranalüüs
confirmatory
Kalooriline stimulatsioon
complementary
Rotatsioonitooli test
complementary

Seotud haigused

Ménière'i tõbi 80% Vestibulaarne neuroniit 75% Hea paroksüsmaalne positsiooniline vertigo (BPPV) 70% Labürintiit 65% Nüstagmus 60%

Otsi näitajat