Elektrokohleograafia
Elektrokohleograafia on objektiivne kõrva sisemise kõrve (sisekõrva) elektriliste potentsiaalide mõõtmise meetod, mida kasutatakse kuulmise ja tasakaalu funktsioonide hindamiseks. See on eriti oluline Meniere'i tõve ja muude sisekõrva häirete diagnostikas, kuna see võimaldab hinnata kokleari ja kuulmisenärvi aktiivsust.
- Registreerib sisekõrva (kokleari ja eesliigutava närvivälja) genereeritud elektrilisi potentsiaale helistimulile.
- Kasutatakse kuulmishäirete, eriti endolümfi hüdropsi (näiteks Meniere'i tõve) diagnostiliseks kinnituseks.
- Võimaldab hinnata kokleari mikrofoni potentsiaali (CM) ja summeeritud tegevuspotentsiaali (AP).
- Meetod põhineb heli esilekutsutud kuulmisvälja (auditoorse välja) potentsiaalide mõõtmisel.
- See on elektrofüsioloogiline test, mis on tihedalt seotud kuulmisvälja reaktsioonide (ABR) mõõtmisega, kuid keskendub spetsiifiliselt kokleari funktsioonile.
- Andmed kogutakse kas transtimpaanset (kõrvatrummiku kaudu) või ekstratimpanilist elektroodi abil.
- Patsient asub mugavas istuvas või lamavas asendis.
- Elektrilise ühenduse parandamiseks puhastatakse ja ette valmistatakse nahapinnad elektroodi paigaldamise kohas.
- Elektroodid paigaldatakse: aktiivne elektrood kõrvatrummikule või välimise kuulmekäigu lähedale, võrdlus- ja maanduselektroodid näo või kaela piirkonda.
- Kuuldavale esitatakse spetsiaalseid helistimuleid (nt klõpsatusi või toonipurse), tavaliselt kõrgetes intensiivsustes.
- Seade registreerib kokleari ja kuulmisenärvi poolt tekitatud väikeseid elektrilisi signaale, mis on ajastatud helistimuliga.
- Enne protseduuri on soovitatav puhata, et minimeerida lihaspingeid ja müra.
- Naha peal oleva rasva eemaldamiseks võidakse kasutada kerget naha abrasiooni või puhastusvahendit.
- Patsient peaks protseduuri ajal olema võimalikult liikumatu ja lõdvestunud.
- See on peamine Meniere'i tõve indikaator, mis viitab endolümfi surve suurenemisele (endolümfi hüdropsi) kokleas.
- Võib ilmneda ka muudes sisekõrva kahjustustes või kõrvakaante trauma tagajärjel.
- Võib näidata väliskõrva-rakkude (karvarakkude) kahjustust.
- Võib olla seotud müragi kahjustuse, ototoksiliste ravimite või kaasasündinud häiretega.
- Võivad viidata kuulmisenärvi (auditoorse närvi) patoloogiale.
- Võivad kaasneda akustilise neurinoomi või muude retrokokleaarste häiretega.
- Meniere'i tõve kahtlus või jälgimine (kõrva kinnitus, helid kõrvas, kuulmise kadu).
- Põhjuste määratlemine äkilise või fluktueeruva kuulmise languse korral.
- Väliskõrva-rakkude funktsiooni hindamine.
- Diferentsiaaldiagnoos retrokokleaarste (kuulmisenärvi) ja kokleaarste (sisekõrva) häirete vahel.
- Tinnitusi (kõrvakõlainde) põhjuste uurimine.
- Audiolog
- Kõrva-nina-kurguarst (otolarüngoloog)
- Neuroloog
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
2Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!