Kroonilise väsimuse sündroom (ME/CFS)
Kirjeldus
Kroonilise väsimuse sündroom (ME/CFS) on keeruline, pikaajaline haigus, mida iseloomustab halvustav väsimus, mis puhkuse abil ei leevendu ja mis halvendab igapäevast toimimist. See ei ole lihtsalt väsimustunne, vaid süsteemne haigus, mis mõjutab paljusid keha süsteeme ning võib sageli panna inimese täielikult voodisse. Kuigi see võib tunduda isoleeriv ja arusaamatu, on tegemist reaalse ja tõsise tervisehäirega, mille tunnistamine on oluline ravi ja toimetuleku leidmiseks.
Kroonilise väsimuse sündroom (ME/CFS), mida tuntakse ka kui müalgilist entsefalomüeliiti (ME), on mitmesüsteemne neuroimmuunne haigus. See tähendab, et see mõjutab kesknärvisüsteemi, immuunsüsteemi ja energia tootmise protsesse keharakkudes (nt mitokondrite funktsiooni). Põhiline tunnus on patoloogiline väsimus, millele lisandub nn pärastpinge halvenemine (post-exertional malaise – PEM). See tähendab, et isegi väikesed vaimsed või füüsilised pingutused võivad põhjustada olulist sümptomite halvenemist, mis võib kesta tundeid, päevi või isegi nädalaid. Haigus ei ole psühholoogilise päritoluga, vaid põhjustab tõelist bioloogilist häiret organismi talitluses.
- Halvustav väsimus: Püsiv ja uuenematu väsimus, mis kestab vähemalt 6 kuud ja mis ei leevendu puhkamisega.
- Pärastpinge halvenemine (PEM): Sümptomite oluline halvenemine pärast füüsilist või vaimset aktiivsust, mis ilmub sageli 24-48 tunni jooksul ja võib kesta pikka aega.
- Uneprobleemid: Unetus, erksusehäired või mitterahustav uni, hoolimata äärmisest väsimusest.
- Kognitiivsed häired („ajuudu“): Raskused keskendumisega, mäluprobleemid, aeglane infotöötlus, segasus.
- Valu: Lihas- ja liigesevalud, peavalud (sh migreenilaadsed).
- Ägeda põletikuta sõlmede suurenemine või valulikkus kaela või kaenla all.
- Pearinglus ja/või ebastabiilsuse tunne seistes (ortostaatiline intolerantsus).
- Tundlikkus valgusele, helidele, maitsetele või kemikaalidele.
- Seedeprobleemid, nagu kõhukinnisus, kõhulahtisus või ärritatud soole sündroom (IBS).
- Lihaste nõrkus, halvatuslikud tunneed (parestesiad).
- Kõrgendatud temperatuuritunne ilma selge palavikuta.
Kroonilise väsimuse sündroomi täpset põhjust ei tea, kuid arvatakse, et see on mitmefaktoriaalne haigus, kus geneetilised eelsoodumused, keskkonnategurid ja infektsioonid põhjustavad immuunsüsteemi, metabolismi ja närvisüsteemi püsivat häiret. Levinud käivitavad tegurid on viirusteinfektsioonid (nt EbBarr, COVID-19, enteroviirused), pikaajaline stress, trauma või operatsioon. Mõned uuringud osutavad kroonilisele põletikule, autonoomse närvisüsteemi häirele ja energia tootmise häiretele rakkudes. Haigus võib tabada igas vanuses inimesi, ka lapsi, kuid on sagedasem naistel ja 40-60-aastastel.
ME/CFS diagnoosimine on keeruline, kuna puudub üks konkreetne test. Diagnoos põhineb hoolikal anamneesil, põhjalikul füüsilisel ja neuroloogilisel läbivaatusel ning teistele haigustele viitavate sümptomite välistamisel. Arst kasutab rahvusvahelisi diagnoosikriteeriume (nt Kanada või Ameerika CDC kriteeriumid), mis nõuavad põhisümptomite (väsimus, PEM) ja teiste sümptomite olemasolu vähemalt 6 kuud. Oluline on välistada teised haigused, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid: kilpnäärme talitlushäired, luuüdi talitlushäired, uneapnoe, autoimmuunhaigused (nt lupus), südamehaigused ja mõned vaimsed häired. Vajadusel tehakse vereteste, uriinianalüüsi, südame- ja kopsufunktsiooni uuringuid ning võidakse kasutada spetsiaalseid uuringuid ortostaatilise intolerantsi hindamiseks (nt kaldlaua test).
Praegu puudub ME/CFS täielik ravim, kuid ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja elukvaliteedi parandamisele. Ravi peab olema individuaalne ja hoolikas, kuna patsientide tolerants pingutustele on väga erinev. Põhirõhk on patsiendi energiavarude haldamisel (Pacing). See tähendab tegevuste planeerimist ja piirangute kehtestamist, et vältida pärastpinge halvenemist. Mõnedel patsientidel võivad leevendada sümptomeid mõned ravimid: valu vaigistid (nt paratsetamool, NSAID-id), une parandajad, depressioonivastased ravimid (mõned mõjutavad ka valu ja und) ja ravimid vererõhu reguleerimiseks ortostaatilise intolerantsi korral. Oluline on toetav toitumine, elektrolüüditasakaalu jälgimine ja vajadusel toidulisandite kasutamine (nt D-vitamiin, B12). Füüsiline koormus peab olema väga hoolikalt jaotatud, traditsiooniline kardiovaskulaarne treening võib olla kahjulik. Olulist rolli mängib ka psühholoogiline tugi, et toimetada haigusega kaasnevate emotsionaalsete raskustega.
Võta ühendust oma perearstiga, kui koged püsivat, uuenematut väsimust, mis halvendab oluliselt su töövõimet või igapäevaseid tegevusi, ja see kestab rohkem kui paar nädalat, eriti kui see ilmneb pärast nähtavat infektsiooni (nt grippi). Eriotstarbeline arst (nt neuroloog, immunoloog, sisemeditsiini või retseptorsomaatika spetsialist) on vajalik, kui väsimusele lisanduvad teised sümptomid nagu mälu- ja tähelepanuhäired, pidevad valud, pearinglus või sõlmede valulikkus. Oluline on kiiresti välistada muud terviseprobleemid. Kui sul on juba ME/CFS diagnoos ja koged äkilist, järsku halvenemist, eriti rasket nõrgust, segadust või uusi sümptomeid, võta kohe ühendust oma ravijaga.