Lisa kliinik

Sirtuini uuring

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Sirtuini uuringu normid
Üldine
Sirtuiinide normaalväärtused võivad oluliselt erineda sõltuvalt kasutatavast meetodist (nt ELISA, PCR), proovi tüübist (veri, kude) ja uuritava populatsiooni omadustest. Konkreetsed referentsvahemikud määratakse iga labori poolt eraldi.
Mehed
Üldiselt võivad meestel olla veidi kõrgemad sirtuiinide (eriti SIRT1) tasemed võrreldes naistega, kuid erinevused pole alati olulised.
Naised
Naistel võivad hormonaalsed muutused (nt menopaus) mõjutada sirtuiinide aktiivsust, mistõttu tuleb tulemusi hinnata koos kliinilise pildiga.

Näitaja kohta

Sirtuini uuring on meetod, millega hinnatakse sirtuiinide – raku vananemise, metabolismi ja stressikindlusega seotud valkude – aktiivsust või ekspressiooni taset organismis. Seda kasutatakse nii teaduslikes uuringutes kui ka kliinilises diagnostikas, et saada teavet raku tervise ja mitmete krooniliste haiguste kohta.

Funktsioon
  • Sirtuiinid on ensüümid (valgud), mis reguleerivad raku energia metabolismi, DNA parandust ja stressireaktsioone.
  • Need mängivad olulist rolli raku eluea pikenemises ja kaitses mitmete haiguste (nt diabeet, vähk, neurodegeneratiivsed häired) eest.
Päritolu ja tähtsus
  • Sirtuiine leidub kõigis elusorganismides; inimesel on tuvastatud seitse tüüpi (SIRT1 kuni SIRT7).
  • Nende aktiivsust võib mõjutada elustiil (nt toitumine, füüsiline aktiivsus) ja keskkonnategurid.
  • Uuring võib anda vihjeid organismi metabolilise seisundi ja vananemisprotsesside kohta.
Protseduur
  • Enamasti võetakse veriproov veenist, sarnaselt tavalisele vereanalüüsile. Mõnel juhul võib vaja minna kudede biopsiat (nt lihas- või rasvkoe proov).
  • Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus sirtuiinide sisaldust või aktiivsust määratakse immunoloogiliste (nt ELISA) või molekulaarsete (nt qPCR, Western blot) meetoditega.
Ettevalmistus
  • Tavaliselt ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid soovitatav on olla alati lähenemisviis nõudva arsti juhiste järgi.
  • Mõned tegurid nagu toitumine, füüsiline koormus või stress võivad tulemusi mõjutada, seega võib olla soovitatav tulla analüüsile õhukese näljaga.
Füsioloogilised tegurid
  • Kalorsed piirangud või paastumine
  • Regulaarne füüsiline aktiivsus
  • Piisav uni ja stressi vähendamine
Ravimid ja toidulisandid
  • Resveratroli (leidub punases veinis) või teiste sirtuiine aktiveerivate ainete tarvitamine
  • Mõned eksperimentaalsed ravimid, mis sihivad sirtuiine
Patoloogilised seisundid
  • Mõned vähitüübid, kus sirtuiinide üleekspressioon võib toimida kaitsvalt või kasvajat soodustavalt
  • Metabolilised häired, kus organism aktiveerib kaitsemehhanisme
Elustiili tegurid
  • Liigne kalorite tarbimine ja rasvumus
  • Istuv eluviis ja füüsiline passiivsus
  • Krooniline stress ja unepuudus
Vanus ja haigused
  • Vananemine – sirtuiinide aktiivsus langeb tavaliselt aja jooksul
  • 2. tüüpi diabeet ja insuliiniresistentsus
  • Põletikulised haigused (nt artriit) ja neurodegeneratiivsed häired (nt Alzheimeri tõbi)
Muud tegurid
  • Mõned geneetilised faktorid
  • Oksüdatiivne stress ja keskkonnamürgid
Meditsiinilised põhjused
  • Metaboliliste häirete (diabeet, rasvumus, metaboolse sündroomi) riski või kulgu hindamisel
  • Vananemisprotsesside ja nendega seotud haiguste (nt neurodegeneratsioon, südame-veresoonkonna haigused) uuringutes
  • Mõne vähivormi prognoosi või ravivastuse hindamisel (uurimisjärgus)
Spetsialistid
  • Uuringut võib tellida või soovitada endokrinoloog (sisesecretioonihaiguste eriarst), gerontoloog (vananemisteadlane) või onkoloog (vähieriarst).
  • Teadusuuringutes osalejatele võib uuringut läbi viia molekulaarbioloogia või biokeemia spetsialistid.

Seotud uuringud

Vanemismärkide uuring
complementary
mTOR raja markerite uuring
complementary
AMPK aktiveerimise uuring
complementary
Autofaagia markerite uuring
complementary
Oksüdatiivse stressi markerid
complementary

Seotud haigused

Alzheimeri haigus 75% Parkinsoni tõbi 70% Dementsus 65% Kroonilise väsimuse sündroom (ME/CFS) 60% Rasvumus (obesitas) 55%

Otsi näitajat