Interstitsiaalne tsüstiit

Interstitsiaalne tsüstiit (IT) on krooniline seisund, mille korral põie seinas esineb põletikulisi muutusi ja kahjustusi, mis põhjustavad valu, survetunnet ja sagedast uriinimisvajadust. Erinevalt tavalistest kusepõletikest ei põhjusta IT-d bakteriaalne infektsioon ja see ei reageeri tavalistele antibiootikumidele. Arvatakse, et haigus võib olla seotud põie kaitsemehhanismide häirega, kus põie limaskest kaotab oma kaitsefunktsiooni, lastes uriini kemikaalidel tungida põie seina ja põhjustada põletikku. See võib põhjustada põie seina kõvenemist, vähenenud elastsust ja mõnel juhul haavandeid (nn Hunneri haavandid). Haigus võib progresseeruda ja põhjustada püsivaid sümptomeid, mis võivad olenevalt erinevatest teguriteest ajas muutuda.

Interstitsiaalse tsüstiidi täpset põhjust ei tunta, kuid arvatakse, et see on mitmefaktoriaalne haigus. Võimalikud mehhanismid hõlmavad põie limaskesta kaitsebarjääri riket, kus kattev kiht (glykosaminoglükaanikiht) on kahjustatud, võimaldades uriini ärritavatel ainetel tungida põie seina. Põletikuline reaktsioon ja närvilihese aktiveerumine võivad põhjustada valu ja muid sümptomeid. Riskitegurid: naissoost (naised haigestuvad sagedamini kui mehed), keskmine vanus (30-40 eluaastat), teised kroonilised valu- või põletikulised haigused (nt irritaabile sündroom, fibromüalgia), autoimmuunhaigused ja mõnel juhul päritav kalduvus. Stress ja toitumistegurid võivad sümptomeid halvendada, kuid neid ei peeta otsesteks põhjusteks.

Interstitsiaalse tsüstiidi diagnoos põhineb sümptomitel ja teiste haiguste välistamisel, kuna puudub üks konkreetne test. Diagnostilised meetodid hõlmavad: üksikasjalikku anamneesi ja füüsilist uuringut; uriinianalüüsi infektsiooni välistamiseks; tsüstoskoopiat (põie vaatlus peenikese toru abil), mille käigus võib täheldada põie limaskesta verejookse, haavandeid või glomérulatsiooni; põie venitustesti (põie täitmine vedelikuga surve mõõtmiseks); patsiendi sümptomipäeviku pidamist uriinimise sageduse ja valutunde kohta; ja mõnikord biopsiat, et välistada pahaloomulised muutused või kinnitada Hunneri haavandeid. Oluline on välistada muud põiehaigused, nagu infektsioon, kusepõiekasvajad või kusepõie kivi.

Interstitsiaalse tsüstiidi ravi on sümptomite leevendamine ja elukvaliteedi parandamine, kuna puudub tervendav ravi. Ravi kohandatakse iga patsiendi jaoks individuaalselt. Võimalikud ravivõtted: ravimid (peroraalsed ravimid, nagu amiitriptüliin, pentosaanpolisulfaat, antihistamiinikumid või valuvaigistid); põie instilleerimine (ravimite otse põiesse viimine, näiteks dimetüülsulfoksiid või hüaluroonhape); füüsikaline teraapia (vaagnapõhja lihaste lõdvestamise harjutused); eluviisi muutused (toitumine – vältida ärritavaid toite nõrkade hapetega toidud, kofeiin, alkohol; stressi juhtimine; suitsetamisest loobumine); ja kirurgilised protseduurid rasketel juhtudel (nt põie venitamine, närvilihese stimulatsioon või harva põie eemaldamine). Täiendavad meetodid nagu akupunktuur või kognitiiv-käitumuslik teraapia võivad aidata valu ja stressiga toime tulla.

Pöörduge arsti poole, kui teil esineb püsivaid sümptomeid, nagu: pidev vaagna- või põiepiirkonna valu; sagedane uriinimine (eriti öösel), mis segab une; äge valu urineerimise ajal või vaheliste suhtede ajal; uriinis vere olemasolu; ja kui sümptomid ei vähene isehooldusmeetmete (nt toitumise muutmine) järel. Kiire meditsiiniline abi on vajalik, kui valu on äge ja talumatu, uriinimine on väga valulik ja kaasneb kõrge palavik, või kui uriin on verine ja see ei ole seotud teadaoleva põhjusega. Varane diagnoos ja ravi aitavad vältida pikemaajalisi tüsistusi ja parandada elukvaliteeti.