Hemorroidid

Hemorroidid (ka kõverikud) on pärakukohas asuvate veenipadjakeste põletikuline muutus või laienemine. Need veenid asuvad nii päraku sisesel kaelal (sisemised hemorroidid) kui ka päraku ava ümbruses nahal (välised hemorroidid). Kui need veenid muutuvad liialt täidetuks verega surve tõttu, nad paistetavad, põletavad ja võivad põhjustada verejooksu. See ei ole ohtlik seisund, kuid võib olla väga valulik ja segada igapäevaelu.

Hemorroidide peamiseks põhjuseks on suurenenud surve pärakukohas asuvatele veenidele. Sellele soodustab:

• Krooniline kõhukinnisus või läbikäimine: Pingutamine tualetil suurendab survet oluliselt.
• Rasedus ja sünnitus: Emakas surub veenidele ja hormonaalsed muutused nõrgendavad veeniseinu.
• Pikaajaline istumine või seisamine: Eriti töö tingimustes.
• Raske füüsiline koormus: Korduv raskuste tõstmine.
• Vanus: Veenide elastsus väheneb aja jooksul.
• Pärilik kalduvus: Nõrgad veeniseinad võivad olla geneetilised.
• Tervisetu toitumine: Vähene kiudainete tarbimine, mis põhjustab kinnisust.
• Rasvumus.
• Krooniline köha.

Arst seab diagnoosi enamasti anamneesi ja füüsilise uuringu alusel.

1. Väline vaatlus ja kompimine: Arst hindab pärakualast vähimgi muhina, tundlikkust või paistetust.

2. Sisseminekuvaatlus (digitaalne uuring): Arst sisestab sõrmega pärakusse, et hinnata lihase tonust ja tuvastada sisehemorroidide sõlmi.

3. Anoskopia või sigmoidoskopia: Spetsiaalse valgusallikaga seadme abil vaadeldakse lühikest osa päraku- ja pärasoolesisest. See on kiire ja tavaliselt vähevalulik protseduur, mis võimaldab täpselt hinnata hemorroidide ulatust ja asukohta.

4. Täielik koolonskoopia võib olla vajalik, kui on kahtlus muust verejooksu allikast või patsiendi vanus on üle 50 aasta, et välistada näiteks vähk.

Ravi sõltub hemorroidide raskusastmest ja patsiendi mugavusest.

Mittestandardne ravi ja eluviisi muutused:

• Kiudaineterikka toitumise kasutuselevõtt (puuviljad, köögivili, teraviljad) ja piisava vedeliku tarbimine, et pehmendada stooli.
• Regulaarne füüsiline aktiivsus, et parandada verevarustust.
• Tualetil pingutamise vältimine, istumise aja piiramine.
• Soojad istuvannid (sitz bath) 10-15 minutit päevas valu ja põletiku leevendamiseks.

Ravimitega ravi (apteegist ostetavad):

• Kohalikud kreemid, salvid või küünlad, mis sisaldavad põletikuvastaseid (nt hüdrokortisoon) ja/või valuvaigistavaid aineid.
• Suukaudsed veinitonust parandavad preparaadid (nt diosmin, hesperidiin).

Invasiivsemad protseduurid (tehakse arsti kabinetis):

• Kummipaela seotamine (Ligatsioon): Väikestele sisehemorroididele pannakse kummipael, mis lõpetab verevarustuse ja põhjustab nende kõdunemise.
• Skloterapia: Hemorroidi sisse süstitakse eriline lahhus, mis põhjustab selle kahanemise.
• Infrapunakoagulatsioon (IRC) või laserravi: Soojus või laser kiirgus kahjustab hemorroidi kude, misjärel see kahaneb.

Kirurgia: Rakendatakse raskete, korduvate või mitte mujal ravitavate hemorroidide puhul (nt hemorroidide eemaldamine - hemorroidektoomia või stapleroperatsioon - stapleri abil hemorroidopeksia).

Isegi kui hemorroidid tunduvad häbistavad, on oluline saada korrektne diagnoos ja ravi. Pöörduge arsti poole kohe, kui:

• Esimest korda täheldate verejooksu pärast tualetil käimist (vajalik on välistada tõsisemad põhjused).
• Koduse ravi (kreemid, eluviisi muutused) 1 nädala jooksul ei too leevendust.
• Valu muutub väga tugevaks.
• Verejooks on rohkem kui mõni tilk või on seda korduvalt.
• Tunned üldist nõrkust, väsimust või sul on kahvatu nahk (võimalik aneemia).
• Pärakust on langenud välja tumevärviline, väga valulik 'muhk' – see võib olla tromboos ohtliku verehüübiga, mis vajab kiiret arstiabi.

Regulaarne kontroll on eriti oluline patsientidel üle 50-aastastel või perekonnas soolevähiga.