Haruldane soolestus
Kirjeldus
Haruldane soolestus ehk obstipatsioon on olukord, kus soolestus toimub harvemini kui tavaliselt (tavaliselt alla kolm korda nädalas) või väljaheidmine on raske, valulik ja tuleb väikeste, kuivade pallide kujul.
Haruldane soolestus ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis viitab seedetrakti talitlushäirele. Tavaliselt liiguvad söögijäänused seedekulgla kaudu lihaste kokkutõmmete (peristaltika) abil. Kui see protsess aeglustub, imab pakssool liiga palju vett jääkidest, muutes need kuivaks ja kõvaks. See teeb väljaheidamise valusaks ja vaevaliseks. Ajutine obstipatsioon on väga levinud, kuid pidev probleem võib näidata aluseks olevat terviseprobleemi.
- Ebatasane toitumine: puudulik kiudainete (köögiviljad, puuviljad, teraviljad) ja vedelike sissevõtt.
- Liikumisetus: füüsilise aktiivsuse puudumine aeglustab soolestust.
- Stress ja elustiilimuutused: reisimine, unehäired, stress võivad segada normaalset rutiini.
- Mõned ravimid: valuvaigistid (opioidid), mõned antidepresandid, rauapreparaadid, mõned kõrge vererõhu ravimid.
- Rasedus: hormonaalsed muutused ja emaka surve sooltele.
- Irriteeritud soole sündroom (IBS), eriti IBS-C alamtüüp.
- Kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos).
- Suurenenud soole läbimõõduga seotud seisundid (nt doliiksoolon).
- Metaboolsed häired, nagu diabeet või elektrolüditasakaalu häired.
- Neuroloogilised haigused (Parkinsoni tõbi, multiple skleroos).
- Pelvikusekkanaalide probleemid või sooleväline takistus.
Kui sümptomid on kerged ja ilma punaste lipukeste, võid proovida järgmist:
1. Suurenda kiudainete sissevõttu järk-järgult: Söö rohkem teravilju, otrehelbeid, läätsesid, pruunist riisist, köögivilju ja puuvilju koos kooriga.
2. Joo piisavalt vedelikku: Vähemalt 1,5-2 liitrit vett päevas, et aidata kiudaineid paisuda.
3. Liiguta keha: Regulaarne füüsiline aktiivsus (kõndimine, jõusaal) stimuleerib sooltele liigutust.
4. Loo tualetirutiin: Mine tualetti regulaarselt, eriti hommikuti või söögi järel, ja ära ignoreeri soovi.
5. Kaalu laksatiive lühiajaliselt: Saad proovida massiivseid kiudaineid (nt psüllium), osmootilisi laksatiive (nt makrogool) või pehmendavaid vahendeid. Välti pidevat kasutamist ilma arsti nõuandeta.
- Tugev, järsk kõhuvalu, mis ei lõpe.
- Kõhu suurenenud puhmatus koos oksendamisega (võib viidata soole läbipääsmatusele).
- Vere või tatraga väljaheide (võib olla sooleveresoonte verejooks märk).
- Järsk kaalulangus ilma põhjuseta.
- Obstipatsioon, mis kestab kauem kui kolm nädalat hoolimata elustiilimuutustest.
- Pidevad ja tugevad kõhuvalud.
- Soole talitluse järsk muutus (nt vahelduv läbilööb ja obstipatsioon) pärast 50. eluaastat.
- Peres anamneesis soolevähk.
- Laksatiivide üleliigne kasutamine ilma abita.