Gestatsioonidiabeet
Kirjeldus
Gestatsioonidiabeet ehk rasediabeet on ajutine diabeedi vorm, mis tekib raseduse ajal ja mõlemale – emale ja lootele – võib kaasa tuha tõsiseid terviseriske. Õigeaegne avastamine ja hoolikas juhtimine on olulised tervisliku raseduse ja sünnituse tagamiseks.
Gestatsioonidiabeet on seisund, mille korral veresuhkru tase (glükoos) tõuseb üle normi esmakordselt just raseduse ajal. See tekib seetõttu, et rasedusehormoonid vähendavad keha tundlikkust insuliinile, mis viib nn insuliiniresistentsuseni. Kui kõhunääre ei suuda toota piisavalt lisainsuliini, et seda tasakaalustada, koguneb verre liiga palju glükoosi. See mõjutab nii ema kui ka loote tervist, suurendades näiteks sünnituskaalu ja raskusi sünnituse ajal.
- Paljud naised ei tunne mingeid ilmseid häireid.
- Seetõttu avastatakse haigus tavaliselt rutiinsete raseduskontrollide ajal.
- Ebatavaline janu (polidipsia).
- Sagedane urineerimine.
- Väsimus või energiapuudus.
- Nägemishäired (udu nägemine).
- Põletikud, näiteks päriskandidaas.
Täpne põhjus ei ole teada, kuid raseduse ajal toimuva insuliiniresistentsuse tõttu areneb see välja teatud riskitegurite korral. Peamised riskitegurid hõlmavad: ülekaalu või rasvumist enne rasedust; gestatsioonidiabeedi olemasolu eelmises raseduses; diabeedi esinemist lähedastel sugulastel; sünnituskaal üle 4 kg eelmises raseduses; vanus üle 35 aasta; ja polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS).
Gestatsioonidiabeedi diagnoosimine on raseduskontrolli tavaline osa. Enamasti tehakse glükoosi tolerantsustest (OGTT) raseduse 24.–28. nädalal. Testi ajal joob naine glükoosilahust ja seejärel mõõdetakse veresuhkrut kindlate ajavahemike järel. Kui vähemalt üks mõõtmistulemus ületab määratud normi, kinnitatakse gestatsioonidiabeet. Varem raseduses võib teha riskianalüüsi ja varasemaid vereanalüüse.
Ravi eesmärk on hoida veresuhkru taset sihtvahemikus, et kaitsta ema ja loote tervist. Enamikul naistest piisab elustiili muutustest: tasakaalustatud toitumine, mis põhineb komplekssetel süsivesikutel ja valkudel; regulaarne, rasedusele sobiv füüsiline tegevus (nt kõndimine, ujumine); ja veresuhkru regulaarne jälgimine kodus. Kui elustiilimuudatustest ei piisa, määratakse insuliinisüste, mis on raseduse ajal ohutu ravim. Tabletid (oraalsed antidiabeetikumid) ei ole raseduse ajal tavaliselt esmavalik.
Kõigil rasedatel naistel on oluline käia regulaarsetel raseduskontrollidel, kus tehakse vajalikud testid. Pöörduge arsti poole kohe, kui tekivad tugev janu, väga sagedane urineerimine, äge väsimus või nägemishäired. Kui teil on kõrge risk gestatsioonidiabeedile (nt eelmine gestatsioonidiabeet või tugev perekondlik anamnees), rääkige sellest arstiga juba varases rasedusstaadiumis, et teha vajalikud ennetavad kontrollid.