Glükoos pärast sööki

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

Glükoos pärast sööki normid
Üldine
Tervisliku inimese glükoosi tase 2 tundi pärast sööki peaks olema alla 7,8 mmol/l (140 mg/dl).

Näitaja kohta

Glükoosi test pärast sööki (postprandiaalne glükoos) on vereanalüüs, mille käigus määratakse veresuhkru (glükoosi) tase 1–2 tundi pärast toidumaa tarbimist. See aitab hinnata organismi võimet glükoosi töödelda ja on oluline diabeedi ning eel-diabeedi diagnoosimisel ja jälgimisel.

Funktsioon
  • Hindab organismi võimet toidu süsivesikutest glükoosi töödelda ja seda rakku energiaallikana kasutada.
  • Näitab, kui tõhusalt maks ja lihased glükoosi omastavad ning kas insuliini vastus on piisav.
Päritolu ja olulisus
  • Glükoos on veres leiduv peamine suhkur, mis saadakse süsivesikurikastest toitudest.
  • Testi tulemus peegeldab lühiajalist veresuhkru taset toidu sissevõtu järel, erinevalt tühja kõhu glükoosist või HbA1c-st.
Ettevalmistus
  • Enamasti tuleb enne testi 8–12 tundi mitte süüa (tühi kõht).
  • Enne testi tuleb tarbida standardset sööki või glükoosilahust (tavaliselt 75 g glükoosi).
  • Välti füüsilist koormust ja suitsetamist testi ajal.
  • Järgi täpselt arsti või labori juhiseid söögi suhtes.
Protseduur
  • Esimese vereproovi võetakse tühja kõhuga (enne söömist).
  • Seejärel tarbitakse määratud kogus toitu või glükoosilahust.
  • Teine vereproov võetakse 1–2 tundi pärast söömist.
  • Vereproovid analüüsitakse laboris glükoosi taseme määramiseks.
Meditsiinilised seisundid
  • 2. tüüpi diabeet (insuliiniresistentsus või puudulik insuliinitootmine).
  • Eel-diabeet (häiritud glükoositaluvus).
  • Rasedusdiabeet (gestatsiooniline diabeet).
  • Krooniline pankreatiit või muu pankrease kahjustus.
  • Endokriinsed häired (nt Cushingi sündroom, akromegalia).
Elustiil ja muud tegurid
  • Liigne süsivesikurikas toitumine testi ajal.
  • Füüsilise aktiivsuse puudumine enne või pärast sööki.
  • Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, mõned diureetikud).
  • Stress või haigus (nt infektsioon).
Meditsiinilised seisundid
  • Reaktiivne hüpoglükeemia (liigne insuliini eritumine pärast sööki).
  • 1. tüüpi diabeetiga seotud hüpoglükeemia (liigne insuliini manustamine või söömata jätmine).
  • Insulinoom (pankrease kasvaja, mis toodab liiga palju insuliini).
  • Maksakahjustus või adrenopuudulikkus.
Elustiil ja muud tegurid
  • Liiga vähe süsivesikute tarbimine testisöögiga.
  • Liigne füüsiline aktiivsus pärast sööki.
  • Alkoholi tarbimine koos söögiga.
  • Mõned ravimid või toidulisandid, mis võivad glükoosi taset alandada.
Tervisekontroll ja riskigrupid
  • Diabeedi riski tegurite olemasolul (ülekaal, peres diabeet, kõrge vererõhk).
  • Eel-diabeedi või diabeedi kahtlusel (nt sagedase janu, kuseerituse, väsimuse korral).
  • Raseduse ajal rasedusdiabeedi läbivaatamiseks.
  • Kardiovaskulaarsete haiguste anamneesi korral.
Spetsialistid ja diagnostika
  • Perearst soovitab testi tervisekontrolli raames või sümptomite põhjal.
  • Endokrinoloog (sisekretoloog) kasutab testi diabeedi või muude ainevahetushäirete täpsemaks hindamiseks ja ravi jälgimiseks.
  • Günekoloog tellib raseduse ajal rasedusdiabeedi testi.
  • Gastroenteroloog võib testi kasutada maksa- või pankrease funktsiooni hindamisel.