Furunkel
Kirjeldus
Furunkel ehk tavalised mädapaised on valulikud nahaalused bakteriaalsed infektsioonid, mis tekkivad karvakoti juures. Need on üsna levinud ja võivad esineda kõikjal kehal, kuid sageli piirkondades, kus nahk hõõrub vastu riideid või kus on palju higistamist. Kuigi enamik furunkleid paranevad ise, võivad need olla valulikud ja nende korrektne ravi on oluline tüsistuste vältimiseks.
Furunkel on äge põletikuline mädane nahakahjustus, mis algab karvakoti (folliikuli) sügavast infektsioonist. Selle põhjustajaks on enamasti bakter _Staphylococcus aureus_. Infektsioon käivitab keha immuunsüsteemi vastuse, mis põhjustab valuliku paiste, punetuse ja mäda kogunemise tekkinud tühimikku (absessiks). Furunkel erineb väiksemast põletikulisest näpistusest (folikuliidist) oma suuruse, sügavuse ja valulikkuse poolest. Mitmed üksteise lähedal asuvad furunklid võivad ühineda, moodustades suurema ja tüsistunuma haigustiku – karbunkli.
- Väike, punakas, valulik kühm naha peal.
- Kohalik tundlikkus ja sügelus.
- Piirkonna soojenemine ja punetus.
- Kühm kasvab kiiresti (1-3 cm läbimõõdus).
- Valulikkus suureneb, eriti puudutamisel.
- Kühma tipus kujuneb valge või kollakas "pea" – see on mäda kogunemine.
- Võimalik üldine väsimustunne või kerge palavik.
- Mäda lõhkeb tavaliselt läbi naha 1-2 nädala jooksul, mis toob kaasa leevendust.
- Pärast mäda väljavoolu tekib väike arm.
- Naastu moodustumine ja paranemine.
Peamiseks põhjuseks on bakteriaalse infektsiooni sattumine karvafolliikuli. Mitu tegurit suurendavad furunkli tekkimise riski:
- Bakterite levik: Kontakt teise inimese infektsiooniga või bakterite kandmine enda naha teistesse kohtadesse (nt kriimustuste kaudu).
- Naha mikrokahjustused: Väikesed lõiked, kriimustused või hõõrdumine riietega võivad avada tee bakteritele.
- Nõrgenenud immuunsüsteem: Diabeet, põletikulised haigused või ravimid, mis pärsivad immuunsüsteemi.
- Teised nahahaigused: Ekseem, atopiline dermatiit või akne kahjustavad nahakaitset.
- Tihe kontakt: Elamine või töötamine tihedas kollektiivis (nt spordiklubid, söjaväeüksused).
- Isiklik hügieen: Ebaadekvaatne nahahooldus või tihe kokkupuude nafta- või keemiliste ainete.
Furunkli diagnoosimine on tavaliselt lihtne ja põhineb füüsilisel läbivaatusel. Arst (enamasti perearst või dermatoloog) hindab paise välimust, asukohta ja sümptomeid. Täiendavaid teste tehakse harva, välja arvatud korduvate või raskete juhtumite puhul:
- Mädaproovi võtmine ja bakterikultuur: See aitab tuvastada täpse bakteritüübi ja määrata tundlikkuse antibiootikumidele, eriti kui esialgne ravi ei mõju.
- Veretestid: Kui kahtlustatakse üldist infektsiooni või aluseks olevat haigust (nt diabeeti).
- Süvahaiguste hindamine: Korduvate furunklite puhul võib arst soovitada uuringuid, et välistada süstemaatilisi terviseprobleeme.
Ravi sõltub furunkli suurusest ja tõsidusastmest.
1. Kodused meetodid kergete juhtumite puhul:
- Soojad kompressid: Puhtale rätikule sooja vee panemine ja selle peale panemine 15-20 minutit, mitu korda päevas. See soodustab verevarustust ja kiirendab "küpse" furunkli lõhkemist.
- Hügieen: Pidev kätepesu enne ja pärast haigekoha puudutamist.
- Mitte suruda: Furunkli ise läbi surumine võib süvendada infektsiooni ja põhjustada armi.
2. Arsti poolne sekkumine:
- Kirurgiline drenaaž: Kui furunkel on suur, sügav ja väga valulik, võib arst teha väikese lõike, et mäda eemaldada. See toob kiire leevendust ja kiirendab paranemist.
- Antibiootikumid: Retseptiravimeid (tabletid või kreemid) määratakse suuremate, korduvate või näo piirkonna furunklite, samuti karbunkli või üldise infektsiooni märkide korral.
- Mäda eemaldamine: Arst võib sterilselt eemaldada furunkli keskel oleva "südamiku" (nekroosunud koe), et takistada uuesti teket.
Pöördu arsti poole kohe, kui:
- Furunkel asub näol, eriti ninast üleval või selja taga (sinus cavernosus tromboosi oht).
- Paise on väga suur (üle 5 cm), valulikkus on äge või see ei parane 2 nädala jooksul.
- Tekib palju furunkleid korraga (karbunkel).
- Ilmnevad üldised infektsiooni tunnused: kõrge palavik, lihasvalu, väsimus.
- Furunkel kordub sageli.
- Sul on aluseks olev tervisehäire nagu diabeet, vähk või immuunpuudulikkus.
ERAKORRALIST ARSTIABI vajadus tekib, kui punetus ja paiste levivad kiirelt ümbruskonda või kui tekivad punased jooned nahal (ümbruslimfipõletik), mis võivad viidata veresoone infektsioonile.