T3 trijodtüroniin on üks kahest peamisest kilpnäärme hormoonist, mis mängib olulist rolli ainevahetuse, südame töö, seedimise ja aju funktsioonide reguleerimisel. T3 taseme mõõtmine vereanalüüsi teel aitab hinnata kilpnäärme talitlust ja diagnoosida hüper- või hüpotüreoosi.

Funktsioon
  • Peamine aktiivne kilpnäärme hormoon
  • Reguleerib keha ainevahetuse kiirust
  • Mõjutab südame löögisagedust ja vererõhku
  • Vajalik normaalaseks närvisüsteemi arenguks ja talitluseks
  • Osaleb kehatemperatuuri ja energiataseme hoidmisel
Kuidas tekib?
  • Kilpnääre toodab seda osaliselt otse
  • Suurem osa (umbes 80%) moodustub teisest kilpnäärme hormoonist T4, millest eemaldatakse üks joodi aatom
  • Veres ringleb valdavalt seotuna valkudega (TBG, albumiin), ainult väike vaba osa on bioloogiliselt aktiivne
Protseduur
  • Analüüsiks võetakse veriproov veenist, tavaliselt küünarnukist.
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid mõnedes laborites soovitatakse olla analüüsiks tühi kõht.
  • Oluline on teatada arstile võetavatest ravimitest, eriti kilpnäärmeravimitest, sest need võivad tulemust mõjutada.
  • Veri saadetakse laborisse, kus määratakse T3 sisaldus immunokeemilise meetodiga.
Kilpnäärme talitluse häired
  • Hüpertüreoos (kilpnäärme liigsefektiivsus) – sagedaseim põhjus
  • Basedowi tõbi (autoimmuunhaigus)
  • Kilpnäärme mõhn (toidumikrokasvaja)
Muu põhjustatud
  • Mõned kilpnäärme vähivormid (näiteks T3-toksiikoos)
  • Rasedus (füsioloogiline kerge tõus)
  • Terapoorne T3 hormooni manustamine
  • Mõned maksahaigused
Kilpnäärme talitluse vähenemine
  • Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
  • Hashimoto türeoidiit (autoimmuunpõhjustatud põletik)
  • Kilpnäärme ebaõnnestunud kirurgiline eemaldamine või radioaktiivse joodiga ravi
Muud seisundid
  • Raske haigus või operatsioonijärgne periood (nt madal T3 sündroom)
  • Alatoitumus või pikaajaline nälgimine
  • Mõned kroonilised haigused (näiteks raske maksa- või neerupuudulikkus)
  • Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, amiodaroon)
Sümptomid
  • Kaalulangus, südamepekslemine, ärritus, higistamine (hüpertüreoosikahtlus)
  • Väsimus, külmatundlikkus, kaalutõus, depressioon (hüpotüreoosikahtlus)
  • Kilpnäärme suurenemine või sõlmede teke
Jälgimine ja kontroll
  • Kilpnäärmehaiguste (hüper- või hüpotüreoosi) diagnoosimisel ja ravi jälgimisel
  • Teiste kilpnäärmehormoonide (TSH, T4) tulemuste kõrval analüüsi täpsustamiseks
  • Kilpnäärme operatsiooni või radioaktiivse joodiga ravi järel
Kes tellib ja hindab?
  • Endokrinoloog (sisesecretoorse süsteemi eriarst)
  • Perearst või sisehaiguste eriarst
  • Mõned juhtumitel ka kardioloog või günekoloog
Üldine Tasemed võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist.
Meestele Täiskasvanud meestel: 1.3–3.1 nmol/l (või 80–200 ng/dl)
Naistele Täiskasvanud naistel: 1.3–3.1 nmol/l (või 80–200 ng/dl)

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!