T4 (türoksiin)

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

T4 (türoksiin) normid

Üldine

Tavalised referentsväärtused võivad erineda olenevalt laboratooriumi meetodist, kuid üldiselt on need:

Mehed

Kogu T4: 64–154 nmol/L (või 5–12 µg/dL)

Naised

Kogu T4: 64–154 nmol/L (või 5–12 µg/dL) Märkus: Tavaliselt ei erine normid oluliselt sooliselt, kuid raseduse ajal võivad olla kõrgemad.

Näitaja kohta

T4 (türoksiin) on skydkilpnäärme toodetav peamine hormoon, mis reguleerib organismi ainevahetust, energia taset ja kasvu. Selle taseme mõõtmine veres on oluline skydkilpnäärme funktsiooni hindamisel ja häirete diagnoosimisel.

Mis on T4 (türoksiin)?

Funktsioon

Reguleerib põhiainevahetust (metabolismi)
Mõjutab südame tööd, kehatemperatuuri ja energia taset
Toetab kesknärvisüsteemi arengut ja talitlust
Osaleb valkude, süsivesikute ja rasvade metabolismis

Tootmine ja transport

Toodetakse ja eritatakse skydkilpnäärme follikulaarsetes rakkudes
Veres ringleb peamiselt seotuna valkudega (SHBG, albumiin)
Vaid väike osa (umbes 0,03%) on vaba ja bioloogiliselt aktiivne
Muundub maksas ja teistes kudedes aktiivsemaks T3 hormooniks

Ettevalmistus T4 (türoksiin) uuringuks

Protseduur

Veri võetakse tavaliselt küünarnukiveenist tavalise vereproovi näol
Uuring ei nõua tavaliselt pikaajalist nälgimist, kuid mõned laborid soovitavad 8–12 tunni isu perioodi
Oluline on teatada arstile võetavatest ravimitest, eriti kilpnäärmehormoonide asendusravi preparaatidest

Mõjutavad tegurid

Rasedus tõstab loomulikult T4 taset
Mõned ravimid (nt sünnipäevade kontratseptiivid, estrogeenid) võivad taset tõsta
Kortikosteroidid ja mõned südameravimid võivad taset alandada
Raske füüsiline koormus või stress võivad mõjutada tulemusi

Kõrge T4 (türoksiin) taseme põhjused

Kilpnäärme talitlushäired

Hüpertüreoos (kilpnäärme liigne talitlus), sealhulgas Basedowi tõbi
Kilpnäärme mürgistus (türeotoksikoos)
Kilpnäärme põletik (türeoidiit) algfaasis
Mõned kilpnäärme sõlmed või kasvajad (toksiline adenoom)

Muud põhjused

Raske haigus või trauma (NTIS - mitterüreotroopne haigussündroom)
Liigne kilpnäärmehormoonide asendusravi
Mõned harvad hüpofüüsi kasvajad, mis toodavad liiga palju TSH-d
Rasedus (füsioloogiline kõrgenemine)

Madal T4 (türoksiin) taseme põhjused

Kilpnäärme talitlushäired

Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus), sealhulgas Hashimoto türeoidiit
Kilpnäärme eemaldamine operatsiooni korral või radioaktiiva joodi ravi
Kilpnäärme põletik (türeoidiit) hilisemas faasis
Kaasasündinud kilpnäärme puudulikkus (kretenism)

Muud põhjused

Rasked toitumuspuudused või pikaajaline nälgimine
Kroonilised maksa- või neeruhaigused
Hüpofüüsi või hüpotalamuse talitlushäired (kesknärvisüsteemi tasandil)
Mõned ravimid (nt litium, amiadoroon)

Millal tehakse T4 (türoksiin) uuringut?

Indikatsioonid

Kilpnäärme talitlushäire (hüpo- või hüpertüreoosi) sümptomite korral: väsimus, kaalu muutused, südamepekslemine, kuiv nahk, juuste hõrenemine, külmatundlikkus
Kilpnäärme suurenemise või sõlmede avastamisel
Kilpnäärmehormoonide asendusravi jälgimisel
Teiste kilpnäärme uuringute (nt TSH) tulemuste kõrvalekalde korral
Naistel viljatuse või menstruaaltsükli häirete põhjusel
Raseduse ajal kilpnäärme funktsiooni kontrolliks

Soovitavad spetsialistid