Hüpotüreoos (alajahtumine kilpnäärmetegevus)
Kirjeldus
Hüpotüreoos ehk alajahtumine kilpnäärmetegevus on seisund, kus kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärmehormoone (peamiselt türoksiini), mis on vajalikud ainevahetuse ja keha põhifunktsioonide reguleerimiseks. See avaldub väsimuse, külmatundlikkuse ja kehakaalu suurenemise tunnetena.
Kilpnääre on kaela eesosas asuv väike elund liblikakujulise kujuga. See toodab hormoone (T3 ja T4), mis kontrollivad peaaegu kõigi keharakkude energia kasutamist – ehk ainevahetust. Kui kilpnääre on alaaktiivne (hüpotüreoos), toodetakse neid hormone liiga vähe. See paneb keha "aeglustuma". Ainevahetus aeglustub, mis põhjustab sümptomeid nagu pidev väsimus, energia puudumine, külmatundlikkus, kehakaalu tõus isegi söömisharjumuste muutumata jätmisel, kuiv ihe, kõhedad juuksed ja depressioonilised tunded.
- Autoimmunnhaigus (Hashimoto türeoidiit): See on kõige levinum põhjus. Keha immuunsüsteem ründab ekslikult oma kilpnäärme kudesid, põhjustades pikkajalist põletikku ja hormoonide tootmise aeglustumist.
- Kilpnäärme ravi eelmiste haiguste korral: Kilpnäärme osaline või täielik eemaldamine (türeoidektoomia) või radioakse joodiga ravi hüpertüreoosi (liigaaktiivse kilpnäärme) korral.
- Mõned ravimid: Näiteks litium mänikusetegevushäirete või mõned südame- ja vähiravimid.
- Kilpnäärme põletik (türeoidiit): Viiruste põhjustatud lühiajaline põletik, mis võib ajutiselt häirida talitlust.
- Kaasasündinud häired: Harva võib laps sündida kilpnäärme arenguhäire või talitlushäirega.
- Toitumuslik joodi puudus: Jood on hormoonide sünteesiks hädavajalik. Puudus on arengumaades sagedamini esinev põhjus, kuid Eestis on laudsool jooditud, mistõttu see on haruldane.
Hüpotüreoosi ei saa ravida kodumeetoditega, kuna see on hormonaalne tasakaalutus. Kodus võib aga toetada üldist heaolu ja ravitulemust. Oluline on järgida arsti määratud ravikuuri. Hormoonasendusravi tabletid tuleb võtta regulaarselt, tavaliselt tühja kõhuga hommikul. Võta ravimit alati samal ajal. Oluline on tasakaalustatud toitumine, kuid erilisi dieete pole vaja. Tarbi piisavalt valku, kiudaineid ja tervislikke rasvu. Väldi liialdatud sojakasvatiste, kapslite või pähklite tarbimist, kuna need võivad häirida hormoonide imendumist, kuid tarbi neid mõõdukalt. Püüa säilitada regulaarne, kuid mitte liiga intensiivne füüsiline aktiivsus (nt kõndimine, ujumine, jooga), et võidelda väsimuse ja aeglase ainevahetusega. Väsimuse korral puhka. Unerežiim on väga oluline. Tee endale teadlikuks oma sümptomidest, et neid ravile reageerimist jälgides paremini märgata.
- Tugev külmavärin või kehatemperatuuri langus (alajahtumine).
- Märkimisväärne uimastumine, aeglus, segasus või unisus.
- Lühiajaline mälu kaotus või koomaseisund.
- Raske hingamine või hingamislöökide vähenemine.
- Nõrkus, käte või jalgade turse.
- Vastsündinu sümptomid: kollane ihe (peetüs), toitumishäired, liigne unisus, vähene nutt, kõhukinnisus, lihashüpotoonia.
- Sümptomite järsk halvenemine või uute tõsiste sümptomite ilmnemine ravikuuri ajal.
- Raske südame pekslemine (südamepuudulikkuse kahtlus).
- Kilpnäärme suurenemine (põieke) kiire kasv või valulikkus.
- Kõrgenenud palavik teadmata põhjusega.
- Püsivad ja tugevad depressiooni sümptomid või mõtetehäired.