Hüpotüreoos (aeglane kilpnäärme)
Kirjeldus
Hüpotüreoos ehk aeglane kilpnäärme on seisund, mille puhul kilpnäärmet ei tooda piisavalt kilpnäärmehormoone, mis aeglustab keha ainevahetust.
Hüpotüreoos on kilpnäärme alatalitlus. Kilpnääre on kaelal asuv elund, mis toodab hormoone türoksiini (T4) ja trijodtüronniini (T3) nime all. Need hormoonid reguleerivad keha energia kasutamist ehk ainevahetust. Kui kilpnääret ei tooda neid hormoone piisavalt, aeglustuvad paljud keha protsessid. See on krooniline seisund, mida tavaliselt tuleb ravida elu lõpuni, kuid õige raviga on võimalik elada täisväärtuslikku elu ilma tõsisemate tüsistusteta.
- Autoimmunnhaigus Hashimoto türeoidiit: See on kõige tavalisem põhjus. Keha immuunsüsteem ründab eksikombel ja hävitab oma enda kilpnäärme kudesid.
- Kilpnäärme kirurgiline eemaldamine (türeoidektoomia): Näiteks vähktõve või hüpertüreoosi tõttu.
- Radioaktiivse joodiga ravi (hüpertüreoosi korral): See võib kahjustada kilpnäärme rakke ja põhjustada alatalitlust.
- Kaasasündinud hüpotüreoos: Kilpnääre ei arene lapsel korralikult või ei tooda hormoone.
- Mõned ravimid: Näiteks litium või teatud südameravimid võivad mõjutada kilpnäärme talitlust.
- Hüpofüüsi (ajuripatsi) häired: Kuna hüpofüüs toodab kilpnäärme stimuleerivat hormooni (TSH), võib selle kahjustus põhjustada sekundaarset hüpotüreoosi.
- Raske joodi puudus toidus (Läänes harvaesinev): Jood on kilpnäärmehormoonide sünteesiks hädavajalik.
Hüpotüreoosi peamine ravi on kilpnäärmehormoonide asendusravi (tavaliselt levotürokksiini tabletid). Kodus võib olla oluline järgida järgmisi nõuandeid:
1. Võta ravimeid rangelt ette nähtud viisil: Tabletid tuleb võtta iga päev samal ajal, tühja kõhuga (eelistatavalt 30-60 minutit enne sööki), veega. Ära jäta doosi vahele.
2. Välti toiduga seotud segajaid: Teatud toidud (nt soja, kiudainerikas toit) ja toidulisandid (raud, kaltsium) võivad segada ravimi imendumist. Võta tablett vähemalt 4 tundi enne või pärast kaltsiumi- või rauapreparaate.
3. Jälgi sümptomeid: Püsi arstiga kontakti ja teavita teda, kui ilmnevad uued sümptomid või vanad halvenevad, et doosi saaks vajadusel kohandada.
4. Tervislik eluviis: Puhka piisavalt, sest väsimus on levinud sümptom. Väldi liialdatud stressi, kuna see võib sümptomeid raskendada. Väga ranged dieedid võivad olla kahjulikud.
5. Korrapärane arsti kontroll: Oluline on käia regulaarsetel kontrollkäikudel ja teha vereanalüüse, et kontrollida TSH taset ja ravimi efektiivsust.
- Äärmuslik uimasus, letargia, võimatus ärgata.
- Segadus, desorienteeritus, mäluhäired.
- Väga madal kehatemperatuur (alajahtumine).
- Aeglustunud hingamine, lämbumistunne.
- Südame löökide aeglustumine (bradükardia), madal vererõhk.
- Kaotusaisting, teadvuse hägustumine või kaotus.
- Kuigi ravimeid korrapäraselt võttes tekivad tugevad sümptomid nagu sügav depressioon, äge väsimus või kaalutõus.
- Raseduse plaanimine või raseduse algus – hormoonide taset tuleb hoolikalt jälgida ja doosi kohandada.
- Ilmnevad südame pekslemine (eriti kui võtad uusi ravimeid), valu või rindkõvalu.
- Kaelal tekib kiirelt kasvav või valulik paise.