Endomeetriumi vähk (Ema limaskesta vähk)

Endomeetriumi vähk on pahaloomuline kasvaja, mis areneb emaka sisekesta – endomeetriumi – rakkudest. Enamasti on tegemist adenokartsinoomiga. Haigus algab tavaliselt limaskesta ülemistes kihtides ja võib aja jooksul levida sügavamale emaka seina, naabrelunditesse ja lümfisõlmedesse ning moodustada kaugenisi metastaase. See on naistel üks levinumaid suguelundite vähke, mis esineb enamasti menopausi-järgsel eas, kuid võib tekkida ka noorematel naistel. Endomeetriumi vähk areneb sageli östrogeeni toime all, mis stimuleerib limaskesta kasvamist. Tervendav ravi on võimalik enamikul juhtudel, kui haigus tuvastatakse piisavalt varakult.

Endomeetriumi vähki põhjustab geneetiliste mutatsioonide kogunemine emaka limaskesta rakkudes, mis viib nende kontrollimatuks kasvuks. Mitmed tegurid suurendavad selle riski oluliselt.

Peamised riskitegurid:

• Hormonaaltasakaalu häired: Kõrge östrogeeni ja madala progesterooni suhe (nt polütsüstiliste munasarjade sündroom, rasvumine, hormoonasendusravi ainult östrogeeniga).
• Rasvumine: Rasvkoe tootmisel tekivad lisaks östrogeenile ka põletikulised ained.
• Suguküpsus ja menopaus: Varajane esimene menstruatsioon (menarhe) või hiline menopaus pikeneb östrogeenile kokkupuute aega.
• Sünnituste puudumine: Naised, kes pole kunagi sünnitanud, on suuremas riskis.
• Vanus: Enamik juhtumeid esineb 50–70-aastastel naistel.
• Pärilikkus: Pärilikud sündroomid nagu Lynch'i sündroom (HNPCC) suurendavad oluliselt nii soolestiku kui endomeetriumi vähiriski.
• Teised tervisehäired: Diabeet, kõrge vererõhk, kilpnäärme talitlushäired.
• Tamoksifeeni kasutamine: Rinnavähi ravis kasutatav ravim, millel on östrogeeni-sarnane toime emakas.

Endomeetriumi vähka kahtlustatakse kliiniliste sümptomite põhjal ja tuvastatakse kindlaks mitme etapi kaigus.

1. Anamnees ja günekoloogiline uurimine: Arst küsib sümptomite, menstruatsioonitsükli, perekonnaajaloo ja riskitegurite kohta. Füüsilisel uuringul palpeeritakse emakka suurust ja kuju.

2. Transvaginaalne ultraheli (TVÜH): See on esmane kujutlusmeetod, mis võimaldab hinnata endomeetriumi paksust ja struktuuri ning emaka seisu. Menopausis olevatel naistel üle 5 mm paksune endomeetrium võib olla kahtlustatav.

3. Endomeetriumi biopsia või kürettaaž: See on kuldstandard diagnoosi kinnitamiseks. Protseduuri käigus võetakse limaskoest väike koeproov, mis saadetakse histoloogilisele uurimisele. See näitab, kas tegemist on vähirakkudega, ja määrab kasvaja tüübi ning agressiivsuse astme.

4. Täpsustavad uuringud leviku määramiseks (staadiumimine): Kui vähk on kinnitatud, tehakse uuringud, et hinnata kasvaja levikut:

• Kõhuõõne kompuutertomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT) emaka seina sügavuse, naabrelundite ja lümfisõlmede hindamiseks.
• Rindkere röntgen või KT metastaaside välistamiseks kopsudesse.
• Veretööd, sealhulgas tuumormarker CA-125, mis võib olla kõrgenenud.

Raviplaani valik sõltub vähki staadiumist, kasvaja tüübist ja patsiendi üldisest tervisest ning soovist.

1. Kirurgiline ravi: See on peamine ravi meetod enamikul patsientidel.

• Hüsterektoomia: Emaka eemaldamine koos emakakaelaga.
• Bilateraalne salpingo-ooforektoomia: Mõlema munasari ja munajuha eemaldamine, kuna östrogeeni toodavad just munasarjad.
• Lümfisõlmede diseektsioon: Kahtlustatavate lümfisõlmede eemaldamine, et hinnata vähilevi.

2. Kiiritusravi: Kasutatakse enne operatsiooni (neoadjuvantne) kasvaja vähendamiseks või pärast operatsiooni (adjuvantne) järelejäänud rakkude hävitamiseks ja retsidiivi riski vähendamiseks. Võib olla väline või braküteraapia (seaderadiaatoriga ravi otse emakas).

3. Kemoteraapia: Kasutatakse kõrgema staadiumi (III-IV) vähkide või aggressiivsete alatiipide puhul, samuti metastaatilise haiguse ravis.

4. Hormoonravi: Progestiinidega ravi võib olla valik noortel naistel, kes soovivad säilitada sigimisvõime, või madala riskiga ja operatsiooni jaoks sobimatutel patsientidel.

5 Sihtravimid ja immuunravi: Mõnedel edasarenenud juhtudel, kui kasvajal on teatud geneetilised mutatsioonid (nt MSI-H/dMMR), võivad olla efektiivsed sihtravimid või immuunravimid (nt pembrolizumaab).

Toetusravi: Valu- ja sümptomiravi, toitumisnõustamine ning psühhosotsiaalne toetus on olulised osad terviklikust ravis.

Olge eriti tähelepanelik ja konsulteerige koheselt günekoloogiga, kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest:

• Igas vanuses menopausis naisel: Iga uus verejooks või verine väljaheide.
• Menopausieelsel naisel: Väga rasked või pikaajalised menstruatsioonid, vaheveritsused menstruatsioonide vahel või verised väljaheided suhtlemise järel.
• Pidev või tugev valu alakehas või vaagna piirkonnas.
• Selgematu kaalulangus või äkiline kõhu paisumine.

Ärge oodake! Varem tuvastatud endomeetriumi vähk on suurema tõenäosusega ravitatav. Isegi kui sümptomid tunduvad kerged, on nende arutamine arstiga kriitilise tähtsusega. Kui teil on tugev perekondlik anamnees emaka- või soolestikuvähi osas (eriti Lynch'i sündroom), rääkige arstiga regulaarsetest kõrge riskiga seotud läbivaatustest.