Akustiline neurinoom
Kirjeldus
Akustiline neurinoom on heaõelane kasvaja, mis areneb tasakaalu- ja kuulmisenärvi ümbruses. Kuigi see ei ole vähi vorm, võib selle kasv põhjustada progresseeruvat kuulmise kaotust, tasakaaluhäireid ja muid tõsiseid neuroloogilisi sümptomeid. Ýigeaegne tuvastamine ja kohane ravi on võtmetähtsusega elukvaliteedi säilitamiseks.
Akustiline neurinoom (ka vestibulaarne švannoom) on mittekahjurlik kasvaja, mis tekib kaheksanda koljuserva (nervus vestibulocochlearis) Schwanni rakkudest. See närv vastutab kuulmise ja tasakaalu eest. Kasvaja asub tavaliselt sisemise kõrva ja ajutüve vahelises kanalis (sisemine auditoorne kanal) ning võib aeglaselt kasvades avaldada survet nii kuulmis- kui tasakaalunärvi koertele, aga ka naaberasuvatele struktuuridele nagu näonärv ja koljuaju. See on üks levinumaid heaõelasi kesknärvisüsteemi kasvajaid täiskasvanutel.
- Ühepoolne kuulmise halvenemine või kurdumus, mis algab kõrge sagedusega helide kuulmisraskustega.
- Tinnitus ehk kõrvakõlin (vilistamine, sumin või müra) mõjutatud kõrvas.
- Kerge pearinglus või tasakaalutunnetuse häired, mis võivad esineda äkitselt.
- Püsiv või sagedane pearinglus (vertigo).
- Tasakaaluhäired, kõnnakõikuvus, eriti pimedas või ebatasasel pinnal.
- Näonärvi kahjustus, mis võib põhjustada näopoolse nõrkuse, maitsetunnete muutust või silma kuivust.
- Peavalud, mis on tihti lokaliseerunud kasvaja poolele.
- Harva: nägemishäired (kahekordne nägemine), neelamisraskused või kõnehäired, kui kasvaja surub ajutüvele või teistele koljusenervitele.
Enamikul akustiliste neurinoomide puhul on tegemist hajusate (sporadiliste) juhtumitega, mille täpset põhjust ei tunta. Peamine teadaolev riskitegur on pärilik haigus neurofibromatoos tüüp 2 (NF2), mille korral kasvajad tekivad mõlemal kõrval. NF2 puhul on akustilised neurinoomid tavaliselt kahepoolsed. Muudeks riskiteguriteks peetakse keskmist vanusrühma (30–60 eluaastat) ja pikaajalist suure intensiivsusega müra kokkupuudet, kuigi viimase seos ei ole lõplikult tõestatud. Sooline erinevus ei ole oluline.
Diagnoos põhineb anamneesil, neuroloogilisel uuringul ja kõrgetasemelisel kujutiseksamil. Esmaseks sammuks on audiogramm (kuulmisülesannete test), mis tuvastab iseloomuliku ühepoolse sensorineuraalse kuulmispuude. Tasakaaluuuringud (vestibulaardiagnostika) võivad näidata kahjustust. Kuldstandard diagnoosimiseks on kontrastainet kasutav magnetresonantstomograafia (MRT) kõrge eraldusvõimega, mis võimaldab näha isegi väikseid kasvajaid sisemises auditoorses kanalis. Arvutitomograafia (CT) võib olla abiks luustruktuuride hindamisel, kuid on MRT-le järel teisejärguline.
Ravi strateegia sõltub kasvaja suurusest, kasvukiirusest, patsiendi sümptomitest ja tervislikust seisundist. Valikuid on kolm peamist suunda:
1. Jälgimine (aktiivne vaatlus): Väikeste (alla 1,5–2 cm) ja sümptomiteta kasvajate puhul võidakse valida regulaarsete (nt iga 6–12 kuu tagant) MRT-uuringutega jälgimine, eriti vanematel patsientidel või kui kasv on väga aeglane.
2. Kirurgiline ravi: Kasvaja mikrokirurgiline eemaldamine on peamine meetod suuremate või kiiresti kasvavate kasvajate puhul. Operatsiooni eesmärk on kasvaja täielik eemaldamine, säilitades võimaluse palju näonärvi funktsiooni. Tavaliselt kasutatakse kolju luust läbivaid lõike (nt translabyrintiline, retrosigmoidne või keskmise koljulohu teekond).
3. Stereotaktiline kiiritusravi (nt Gamma Nuga, CyberKnife): See täppiskiiritus on alternatiiv väikestele või keskmise suurusega kasvajatele. Kiirgusfookuseeritakse kasvajale, et peatada selle kasv, ilma et oleks vaja laialdasemat operatsiooni. See on vähem invasiivne meetod, mis sobib hästi patsientidele, kes ei soovi või ei talu kirurgiat.
Lisaks põhiravile võib olla vaja sümptomaatilist ravi, nagu kuuldeaparaadi kasutamine, vestibulaarrehabilitatsioon tasakaaluhäirete leevendamiseks või ravimite manustamine peapöörituse vastu.
Pöörduge kindlasti otse otsekohe neuroloogi või kõrva-nina-kurguarsti juurde, kui teil esineb ühte järgmistest märkeid:
- Äkiline või järkjärguline kuulmise kahenemine või kaotus ühel kõrval.
- Püsiv või korduv kõrvakõlin (tinnitus), eriti kui see on ühepoolne.
- Uued või süvenevad tasakaaluhäired või pearinglus, mis segab igapäevategevust.
- Näonärvi poolne nõrkus (näiteks suu või silmaala laskumine, raskused silma sulgemisega).
Ärge oodake, kuna varajane diagnostika võimaldab valida laiemat ravi valikute hulka ja võib aidata vältida püsivaid kahjustusi.