Tinnitus (kõrvakohin)
Kirjeldus
Tinnitus on kuulmishäire, mille korral inimene kuuleb helisid, mida tegelikult tema ümbruses ei ole. See võib olla vingerdamine, sumin, sosin, kihin, müristamine või isegi muusika. Helid võivad olla pidevad või katkendlikud ning nad võivad tugevdada stressi ja ärritustundega olukorras.
Tinnitus ei ole haigus, vaid sümptom, mis viitab mingile kuulmiskäibele. Tavaliselt on selle põhjuseks sisekõrva niinimetatud kõrvatrakti kahjustused või närvirakkude ärritus. Kui kuulmisorgan ei edasta signaale korrektselt ajju, hakkab aju ise 'täitma' need tühimikud, luues fantoomhelisid. See on niiöelda aju reaktsioon mittetäielikule sensoorsetele infole. Tinnitus võib esineda ühe või mõlema kõrva piirkonnas ning see võib olla seotud ka kuulmise langusega.
- Vanusega seotud kuulmise nõrgenemine (presbiakuusia)
- Lühiajaline müra kokkupuude (nt kontsert, ehitusplats)
- Kõrvakanali ummistus vahaga või võõrkehaga
- Kesk-kõrvapõletik (otiit)
- Külmetushaigused või allergiad, mis põhjustavad kõrva ummistust
- Stress, väsimus ja tugev emotsionaalne pingutus
- Mõned ravimid (nt mõned antibiootikumid, aspiriin suurtes doosides)
- Meniere'i tõbi (sisemise kõrva vedeliku rõhu muutused)
- Kuulmisnärvi kahjustus
- Kõrva- ja ninakaante kasvajad
- Peatraumad või käärsoole traumad
- Kaela selgroolülide probleemid
- Kõrge vererõhk või veresoonte haigused
- Metaboolsed häired (nt kilpnäärme talitlushäired)
Enne arsti juurde minekut võib proovida järgmisi meetmeid:
1. Müra pehmendamine: Vaikuses tinnitus võib tunduda tugevam. Taustaheli, nõrk muusika, valge müra (white noise) seade, ventilaatori sumin või erirakendused aitavad "varjata" tinnitust ja vähendada selle tüütust.
2. Stressi ja pinge vähendamine: Stress suurendab tinnituse tajumist. Abiks võivad olla lõõgastusharjutused, sügav hingamine, jooga, meditatsioon või õues liikumine.
3. Elustiili kohandamine: Väldi väga valjuid helikeskkondi. Kui see ei ole võimalik, kasuta kõrvatroppe või kaitsekõrvaklappe. Piira kofeiini, nikotiini ja alkoholi tarbimist, kuna need võivad veresooni aheneda ja sümptomeid halvendada.
4. Puhka piisavalt: Väsimus võimendab tinnitust. Püüa säilitada regulaarne une- ja ärkamise graafik.
5. Ära keskendu sümptomile: Proovi mitte fikseeruda helidele. Hobi, töö või suhtlus sõpradega aitab tähelepanu teisale suunata.
Tähtis: Kodused meetmed ei asenda arstlikku konsultatsiooni, eriti kui sümptomid on uued või halvenevad.
- Tinnitus, mis tekib äkkselt peatrauma (nt pealöök, õnnetus) järel
- Tinnitus, mida saadavad järsud pearinglikkus, tasakaalukadumus või iiveldus
- Tinnitus koos ühe kõrva järsu kuulmise kaotusega
- Tinnitus koos tugeva või süveneva peavaluga
- Helid, mis sünkroonitud on pulssimise või südame löögiga (pulsatiivne tinnitus)
- Tinnitus, mis kestab kauem kui nädal pärast külmetust või kõrvapõletikku
- Tinnitus, mis halveneb järjest ja segab igapäevast elu (uni, kontsentratsioon)
- Tinnitus ainult ühes kõrvas või heli, mis tundub pärinevat peasügavusest
- Tinnitus koos kuulmise märgatava langusega
- Kõrvavalud, voolamine või survetunne kõrvades koos tinnitusega