Tooniline audiomeetria

Kirjeldav

Näitaja kohta

Tooniline audiomeetria on standardne kuulmise uuring, mis mõõdab inimese kuulmisläve erinevatel sagedustel. See annab täpse teabe kuulmise teravuse kohta ja aitab tuvastada mitmesuguseid kuulmispuudeid. Tulemused esitatakse audiogrammi kujul, mis on oluline diagnostiline tööriist audioloogias.

Funktsioon
  • Mõõdab absoluutset kuulmisläve (kõige vaiksemat heli, mida subjekt suudab kuulda) erinevatel sagedustel (tavaliselt 125–8000 Hz).
  • Võimaldab hinnata õhu- ja luujuhtivuse kaudu, et eristada keskkõrva- ja sisekõrvakahjustusi.
  • Tulemused kantakse audiogrammile, mis annab visuaalse ülevaate kuulmise profiilist.
Meetod
  • Subjektile antakse kõrvaklapid või luujuhtivuse vibrator, mis edastab puhtaid toone.
  • Patient annab märku (näiteks nupu vajutamisega), kui ta heli kuuleb.
  • Uuring viib läbi audioloog või eriharitud meditsiinitöötaja helitud ruumis (audiomeetriakabiinis).
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb välistada kõrvatiibade või teiste takistuste olemasolu.
  • Ei ole vaja erilist ettevalmistust, kuid patsient peaks olema võimeline suhtlema ja järgima juhiseid.
  • Soovitatav on vältida väga valjude helide kuulamist vahetult enne uuringut.
Uuringu käik
  • Patsient istub helisummutuses kabinis.
  • Audioloog asetab kõrvaklapid või luujuhtivuse seadme.
  • Läbi kõrvaklapid edastatakse erineva sageduse ja intensiivsusega toone, alustades näiteks 1000 Hz sageduselt.
  • Patsient vajutab nuppu või annab muu märgu, niipea kui ta heli kuuleb.
  • Protseduuri kordatakse mitu korda igal sagedusel, et määrata täpne kuulmislävi.
  • Mõõtmised tehakse mõlemale kõrvale eraldi ja võib teha nii õhu- kui ka luujuhtivuse kaudu.
  • Terve uuring võtab aega umbes 20–30 minutit.
Tavapärane kuulmine
  • Kuulmisläve väärtused jäävad vahemikku 0–20 dB (detsibelli) kõigil testitud sagedustel.
  • Audiogrammi graafik on peaaegu sirgjooneline madalatel väärtustel.
Sagedusliku kuulmiskadu tüübid
  • Kõrgesageduslik langus (näiteks vanusega seotud kurtumus): Langus kõrgematel sagedustel (4000–8000 Hz).
  • Madalsageduslik langus: Võib viidata Menière'i tõvele.
  • Ühtlane langus kõigil sagedustel: Iseloomulik näiteks müringi trauma või mõne ravimi kõrvalmõju korral.
Juhtivus- ja sensoneuraalsed kaod
  • Juhtivuskuulmispuue: Suurenenud läved õhujuhtivuse kaudu, kuid normaalsed läved luujuhtivuse kaudu. Põhjustavad: keskkõrvapõletik, keskkõrva vedelik, kõrvatiibade ummistus.
  • Sensoneuraalne kuulmispuue: Suurenenud läved nii õhu- kui ka luujuhtivuse kaudu. Põhjustavad: sisekõrva kahjustus, närvikahjustus, müringi trauma, vanus.
  • Segatud kuulmispuue: Mõlemad komponendid esinevad korraga.
Peamised sümptomid ja kaebused
  • Kuulmise halvenemise tundmine (eriti vestlustes või müra keskkonnas).
  • Kõrvakohin (tinnitus).
  • Kõrvalu või rõhutunne kõrvades.
  • Pöördesseisund (peapööritus) koos kuulmishäirega.
Profülaktilised uuringud ja töötervishoid
  • Töötajate tervisekontroll mürakeskkonnas töötamisel.
  • Vanusega seotud kuulmise muutuste jälgimine.
  • Uute kuuldeaparaatide seadistamiseks ja efektiivsuse hindamiseks.
Spetsialistid, kes saavad uuringu tellida
  • Otolarüngoloog (kõrva-nina-kurguarst)
  • Audioloog
  • Perearst või sisehaiguste arst
  • Töötervishoiuarst