Kõneaudiomeetria

Kõneaudiomeetria on spetsiaalne kuulmise hindamise meetod, mis analüüsib kuulmise arusaamist ja eristamist erinevatel helitugevustel ning sagedustel. See erineb puhtast toonaudiomeetriast, keskendudes konkreetselt kõnetajuste tähenduslike sõnade ja lausete kuulmistele. Test on eriti oluline kuulmispuude diagnostikas ja kuuldeaparaadi seadistamiseks.

Funktsioon
  • Hindab kõne arusaadavust ja eristamist erinevates kuulmistingimustes.
  • Määrab kuuldava kõne helitugevuse taseme (speech recognition threshold).
  • Hindab kõnetajuste äratundmist maksimaalsel, mugaval helitugevusel (speech discrimination score).
Rakendus
  • Kasutatakse sisekõrva-, tümpaani- ja sensoneuroloogiliste kuulmispuude eristamisel.
  • Oluline abivahend kuuldeaparaadi või kuuldeimplantadi sobiva seadistuse leidmisel.
  • Võimaldab hinnata ravitulemust ja kuulmise muutusi aja jooksul.
Ettevalmistus
  • Enne proovivõtmist soovitatav teha põhikuulmise uuring (toonaudiomeetria).
  • Patsient istub helikindlas kabiinis või kasutab kvaliteetseid kõrvaklappe.
  • Protseduuri eesmärk ja käik selgitatakse patsiendile.
Protseduur
  • Audioloog edastab patsiendile standardsete kõnetajuste (sõnade või numbrite) jadasid.
  • Helitugevust ja mõnikord ka müra tausta muudetakse süstemaatiliselt.
  • Patsient kordab kuuldud sõnu. Tulemused kantakse audiogrammile.
  • Uuring kestab tavaliselt 15-30 minutit.
Võimalikud leidud ja tõlgendused
  • Hea kõnetajuste eristamine (kõrge skoor): Näitab normaalset või peaaegu normaalset kuulmist, eriti sisekõrva kahjustuse korral.
  • Halvenenud kõnetajuste eristamine (madal skoor): Võib viidata sisekõrva (tarviku) või kuulmisnärvi kahjustusele. Tüüpiline neurosensoorse kuulmispuude korral.
  • Erinevused parema ja vasaku kõrva tulemustes: Võivad näidata ühekülgset kuulmiskahjustust, näiteks tümpaaniskleroosi või akustilise neurinoomi korral.
  • Halvenemine müra taustal: Võib olla varajane märk vananemisest tingitud kuulmispuudest (presbiakuusia) või tsentraalseid kuulmisteid puudutavatest häiretest.
Peamised põhjused
  • Kahtlus kuulmispuude esinemise või halvenemise osas.
  • Kuulmiskahjustuse tüübi (juhtiv vs. neurosensoorne) täpsem määratlemine.
  • Kuuldeaparaadi või kuuldeimplantadi vajaduse ja efektiivsuse hindamine.
  • Kõrva-, nina- ja kurku (KNK) haiguste või operatsioonide järelseire.
  • Kesknärvisüsteemi haiguste (nt insult, multiple skleroos) mõju hindamine kuulmisele.
  • Kutsealaste kuulmiskahjustuste (müra põhjustatud) diagnostika.
Spetsialistid
  • Uuringu tellib ja tulemusi interpreteerib tavaliselt **audioloog** või **kõrva-nina-kurguarst (KNK-arst)**.
  • Seotud spetsialistid võivad olla neuroloog, pediater või töötervishoiuarst.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Häili kuulmine Kuulmishäire Kuulmine halveneb Kurtus ühes kõrvas

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!