Lisa kliinik

Kõneaudiomeetria

Kirjeldav

Näitaja kohta

Kõneaudiomeetria on spetsiaalne kuulmise hindamise meetod, mis analüüsib kuulmise arusaamist ja eristamist erinevatel helitugevustel ning sagedustel. See erineb puhtast toonaudiomeetriast, keskendudes konkreetselt kõnetajuste tähenduslike sõnade ja lausete kuulmistele. Test on eriti oluline kuulmispuude diagnostikas ja kuuldeaparaadi seadistamiseks.

Funktsioon
  • Hindab kõne arusaadavust ja eristamist erinevates kuulmistingimustes.
  • Määrab kuuldava kõne helitugevuse taseme (speech recognition threshold).
  • Hindab kõnetajuste äratundmist maksimaalsel, mugaval helitugevusel (speech discrimination score).
Rakendus
  • Kasutatakse sisekõrva-, tümpaani- ja sensoneuroloogiliste kuulmispuude eristamisel.
  • Oluline abivahend kuuldeaparaadi või kuuldeimplantadi sobiva seadistuse leidmisel.
  • Võimaldab hinnata ravitulemust ja kuulmise muutusi aja jooksul.
Ettevalmistus
  • Enne proovivõtmist soovitatav teha põhikuulmise uuring (toonaudiomeetria).
  • Patsient istub helikindlas kabiinis või kasutab kvaliteetseid kõrvaklappe.
  • Protseduuri eesmärk ja käik selgitatakse patsiendile.
Protseduur
  • Audioloog edastab patsiendile standardsete kõnetajuste (sõnade või numbrite) jadasid.
  • Helitugevust ja mõnikord ka müra tausta muudetakse süstemaatiliselt.
  • Patsient kordab kuuldud sõnu. Tulemused kantakse audiogrammile.
  • Uuring kestab tavaliselt 15-30 minutit.
Võimalikud leidud ja tõlgendused
  • Hea kõnetajuste eristamine (kõrge skoor): Näitab normaalset või peaaegu normaalset kuulmist, eriti sisekõrva kahjustuse korral.
  • Halvenenud kõnetajuste eristamine (madal skoor): Võib viidata sisekõrva (tarviku) või kuulmisnärvi kahjustusele. Tüüpiline neurosensoorse kuulmispuude korral.
  • Erinevused parema ja vasaku kõrva tulemustes: Võivad näidata ühekülgset kuulmiskahjustust, näiteks tümpaaniskleroosi või akustilise neurinoomi korral.
  • Halvenemine müra taustal: Võib olla varajane märk vananemisest tingitud kuulmispuudest (presbiakuusia) või tsentraalseid kuulmisteid puudutavatest häiretest.
Peamised põhjused
  • Kahtlus kuulmispuude esinemise või halvenemise osas.
  • Kuulmiskahjustuse tüübi (juhtiv vs. neurosensoorne) täpsem määratlemine.
  • Kuuldeaparaadi või kuuldeimplantadi vajaduse ja efektiivsuse hindamine.
  • Kõrva-, nina- ja kurku (KNK) haiguste või operatsioonide järelseire.
  • Kesknärvisüsteemi haiguste (nt insult, multiple skleroos) mõju hindamine kuulmisele.
  • Kutsealaste kuulmiskahjustuste (müra põhjustatud) diagnostika.
Spetsialistid
  • Uuringu tellib ja tulemusi interpreteerib tavaliselt **audioloog** või **kõrva-nina-kurguarst (KNK-arst)**.
  • Seotud spetsialistid võivad olla neuroloog, pediater või töötervishoiuarst.

Seotud uuringud

Tooniline audiomeetria
complementary
Ajukese audiomeetria
complementary
Impedantsmeetria
confirmatory
Tümpanomeetria
confirmatory

Seotud haigused

Toksiline epidermaalne nekroos (Stevens-Johnsoni sündrooma / TEN) 85% Presbiacusis 80% Mürareve 75% Äge sensorine kurtus (Sudden Sensorineural Hearing Loss - SSNHL) 70% Otoskleroos 65% Kolesteatoom 60% Akustiline neurinoom 55%

Otsi näitajat