Südame magnetresonantstomograafia

Südame magnetresonantstomograafia (MRI) on täpne ja mitteinvasiivne pildiuuring meetod, mis võimaldab detailselt visualiseerida südame anatoomiat, funktsiooni ja veresooni. Seda kasutatakse laialdaselt erinevate südame- ja veresoonkonnahaiguste diagnostikaks ning ravijälgimiseks.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Peaaju MRT 6 kliinikut
Funktsioon
  • Südame struktuuri (nt lihaskoe, vatsakeste) ja töö hindamine
  • Südame vereringe ja veresoonte (arterite, veenide) täpne visualiseerimine
  • Südamehaiguste (nt müokardiit, kardiomüopaatia) tuvastamine ja seire
Tehnoloogia ja eelised
  • Kasutab tugevat magnetvälja ja raadiolaineid (mitte röntgenkiirgust)
  • Pakub kõrget eraldusvõimet ja pehmekoelist kontrasti
  • Võimaldab hinnata südame funktsioone (nt väljutegurit) reaalajas
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehemed, kuued).
  • Mõnel juhul manustatakse veresoonte kaudu kontrastainet parema pildikvaliteedi saamiseks.
  • Uuringuks on vaja lebada liikumatult 30 kuni 60 minutit.
Protseduur
  • Patsient asetatakse spetsiaalsele lauale, mis liigub magnetvälja skannerisse.
  • Tehnik annab juhiseid hingamise kohta, et vähendada liigutuste poolt tekitatud moonutusi.
  • Masin teeb mitmeid pilte südame erinevatest tasanditest ja sagedustest.
Sagedased radiniaid
  • Isheemilised muutused (nt südameinfarkti järgne armkude või vereringe häire)
  • Südame põletikulised seisundid (nt müokardiit, perikardiit)
  • Südame lihase struktuuri- või funktsioonihäired (kardiomüopaatia)
Muud võimalikud leiud
  • Kaasasündinud südamevigad (nt septumdefektid)
  • Südame kasvajad (nt mükroom) või vedelikukogunemine (perikardiaalefusioon)
  • Suurte veresoonte (nt aorda) anomaaliad või kahjustused
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Kahtlus südame lihaskahjustuse (nt infarkti) ulatuse ja asukoha hindamiseks.
  • Põletikuliste või metaboolsete südamehaiguste (nt süstemaatiline skleroos) diagnostika.
  • Südame funktsiooni (pumbatöö) või struktuuride (klapid) üksikasjalik hindamine.
Spetsialistid
  • Kardioloog (südamearst) määrab uuringu tavaliselt sümptomite või kahtluste alusel.
  • Radioloog (kujutisdiagnostikaarst) teeb uuringu ja annab esialgse tõlgenduse.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!