Psühhomotoorne agitatsioon
Kirjeldus
Psühhomotoorne agitatsioon on olek, kus tekib äge vajadus liikuda, kombineeritud emotsionaalse pinge ja muredega. See võib väljenduda käte väristamisena, jalga tagumist, rahutuna ringikõndimisena või kõne kiirenemisena.
Psühhomotoorne agitatsioon on psühholoogilise ja füüsilise pinge kombinatsioon, mis põhjustab patsiendil tunde, nagu ta ei suaks paigal püsida. See ei ole konkreetne haigus, vaid sümptom, mis näitab, et organism on häiritud ja reageerib liialdatult. Ajutegevus ja kehaline aktiivsus on kiirenenud, mis põhjustab pidevat liikumisvajadust, raskusi kontsentrerumisel ja emotsionaalset ebapüsivust. See on keha viis väljendada ärevust, stressi või muret, mis ei leia teist väljundit.
- Äge stress või ärevus (nt eksami, oluline kohtumine)
- Liigne kofeiini (kohvi, energiajookide) või teinainete tarbimine
- Mõned ravimid (nt astmaravimid, dekonjestandid) kui kõrvaltoime
- Unepuudus ja väsimus
- Ebakindlus või tugev emotsionaalne šokk
- Meeleoluhäired: Maniline episood bipolaarses häires, suur depressioon (agiteeritud depressioon)
- Ärevushäired: Paanikahäire, üldistatud ärevushäire
- Psühhoos (nt skisofreenia) akutses faasis
- Ainekasutushäired: Alkoholi või uimastite võõrutus, amfetamiinide või kokaiini mõju
- Organilised põhjused: Kõrgenenud kilpnäärmefunktsioon (hüpertüreoos), infektsioonid, metaboolsed häired, autoimmuunhaigused või kesknärvisüsteemi kahjustused (nt ajukasvaja, dementsus varases staadiumis)
Kui agitatsioon on kerge ja ilma ohtlike lisasümptomiteta, võib proovida järgmist:
1. Vaikne keskkond: Eemalduge ärritavatest stiimulitest (valgus, müra, palju inimesi). Lülitage välja telefon ja arvuti.
2. Rahustavad tehnikad: Proovige aeglast sügavat hingamist (4-7-8 tehnikat), progressiivset lihaste lõdvendamist või juhitud meditatsiooni.
3. Vähene füüsiline aktiivsus: Tasasel kõnnil minek vabas õhus võib aidata liigset energiat välja lasta, kuid vältige intensiivset treeningut.
4. Vältige stimulante: Loobuge kofeiini, energiajookidest ja suhkrurikkast toidust.
5. Regulaarne päevakava: Püüdke korrapärase une ja söömise rütmi järele.
6. Toetav suhtlus: Rääkige oma tunnetest usaldusväärse inimesega, kui see rahustab.
TÄHTIS: Ärge ise määrake rahusteid või unetablette ilma arsti nõusolekuta, sest need võivad olukorra halvendada.
- Agitatsiooniga kaasnevad enesetapu- või teiste kahjustamise mõtted või kavatsused.
- Segadus, ajuseisund (näiteks aja- ja kohataju kaotus), hallutsinatsioonid (nägemine või kuulmine seda, mida teised ei näe/kuule).
- Raske hingamine, rinnusvalu või südame rütmihäired, mis esinevad esmakordselt.
- Ootamatu agitatsioon peale uue ravimi võtmist (võib olla ravimi kõrvaltoime).
- Kõrge palavik (>39°C) või krambid agitatsiooniga kaasas.
- Agitatsioon on nii tugev, et see takistab igapäevast tegevust (töötamine, söömine, magamine) või on ohtlik teistele.
- Sümptomid kestavad mitu päeva või halvenevad, isegi kui proovite kodus rahustada.
- Teil on kaasas teadaolev psüühikahäire (nt bipolaarne häire, skisofreenia) ja see on haiguse uue episoodi märk.
- Kahtlus alkoholi või uimastite võõrutussündroomi kohta.
- Agitatsioon tekib ilma selge põhjuseta ja tekitab teie lähedastes muret.