Suurenenud isu
Kirjeldus
Suurenenud isu on pidev vajadus süüa rohkem kui tavaliselt, ka siis, kui tegelikult pole füüsiliselt näljane.
Suurenenud isu ehk polüfaagia on füüsioloogiline reaktsioon, kus organism saadab signaale ajule, et vajab rohkem toitu või energiat. See võib olla normaalne reaktsioon suurenenud energiavajaduse korral (nt sportimise järel), kuid ka patoloogiliste protsesside märk. Ajus paiknev näljatunnetust kontrolliv tsenter (hüpotalamus) saab signaale seedekulglast ja kehast ning reguleerib söögitsüklit. Mõned hormoonid (nt insuliin, greliin, leptiin) mängivad olulist rolli isu reguleerimisel. Kui nende hormoonide tasemed on tasakaalust väljas või on muud terviseprobleemid, võib tekkida pidev näljatunne.
- Suurenenud füüsiline aktiivsus või treening
- Stress, ärevus või emotsionaalne söömine
- Ebapiisav uni või väsimus
- Vedelikupuudus (keha segab janu ja nälja)
- Mõned ravimid (nt kortikosteroidid, mõned antidepresandid)
- Rasedus ja imetamine (suurenenud energiavajadus)
- Toitumisharjumused (nt dieet, mis sisaldab liiga palju kiireid süsivesikuid)
- Diaabetes (eriti tüüp 1), kus kehas puudub insuliin ja glükoos ei pääse rakkudesse
- Hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitlus), mis kiirendab ainevahetust
- Cushingi sündroom (kõrge kortisooli tase)
- Psüühilised häired, näiteks buliimia või depressioon
- Haruldasemad põhjused, nagu teatud aju struktuurid (hüpotalamuse kahjustused) või geneetilised häired
Kui suurenenud isu ei kaasne hädaolukorra tunnustega, võid proovida järgmist:
1. Tarbi piisavalt vett – joo tund aega enne sööki, et eristada nälja januast.
2. Söö tasakaalustatult – vali toite, mis sisaldavad valku, tervislikke rasvu ja kiudaineid (nt täisteratooted, köögiviljad), et olla kauem küllane.
3. Väldi kiireid süsivesikuid ja suhkrut – need põhjustavad kiiret veresuhkru tõusu ja järsku langust, mis suurendab isu.
4. Jälgi une kvaliteeti – väsimus suurendab näljatunnet reguleerivate hormoonide tasakaaluhäire tõttu.
5. Tegutse stressiga – proovi lõõgastustehnikaid nagu meditatsioon või kerge liikumine.
6. Pidage toidupäevikut – kirjuta üles, mida, millal ja miks sööd, et tuvastada emotsionaalse söömise mustreid.
7. Konsulteeri arstiga – kui kahtlustad, et põhjuseks võivad olla ravimid, räägi oma arstiga võimalike alternatiivide kohta.
- Suurenenud isu kaasneb järsu kaalulangusega
- Pidev janu ja sagedane urineerimine (võib viidata diabeedile)
- Südamepekslemine, higistamine, ärritus või käte värisemine (võib viidata kilpnäärme ületalitlusele)
- Nõrkus, väsimus või pearinglus, eriti kui kaasneb nägemishäire
- Ilu, kõhupiin, iiveldus või oksendamine koos suurenenud isuga
- Mõistuse muutused, segadus või teadvuse kaotus
- Suurenenud isu kestab kauem kui mõni nädal ilma ilmse põhjuseta
- Kaasnevad terviseprobleemid, nagu kõrge vererõhk või kolesterooli tase
- Suurenenud isu, mis on koos sagedaste muutustega tujus või käitumises