Insuliin pärast sööki

Kvantitatiivne · pmol/L

Normaalsed väärtused

Insuliin pärast sööki normid
Üldine
Normaalsed väärtused võivad olenevalt laborist ja kasutatud meetodist erineda. Üldjuhul peetakse 2 tunni pärast glükoosikoormust normaalseks insuliini taset alla 60-70 mIU/L (430-500 pmol/L).
Mehed
Täiskasvanud meestel: alla 60 mIU/L (430 pmol/L) 2 tunni pärast koormust.
Naised
Täiskasvanud naistel: alla 60 mIU/L (430 pmol/L) 2 tunni pärast koormust. Raseduse ajal võivad väärtused olla kõrgemad.

Näitaja kohta

Insuliini uuring pärast sööki on oluline vereanalüüs, mis aitab hinnata kõhunäärme funktsiooni ja glükoosi metabolismi. See näitab, kui hästi organism toodab ja kasutab insuliini toidu seedimise ajal, aidates tuvastada insuliiniresistentsust või muid ainevahetushaigusi.

Funktsioon
  • Insuliin on kõhunäärme toodetud hormoon, mis reguleerib veresuhkru taset.
  • Pärast sööki tõuseb veresuhkur, mis stimuleerib insuliini vabanemist, et rakud saaksid glükoosi energiaks kasutada.
  • Selle uuringu tulemus näitab insuliini taset 1-2 tundi pärast glükoosi koormust või standardset sööki.
Kliiniline tähtsus
  • Peamine indikaator insuliiniresistentsuse, prediabeedi ja 2. tüüpi diabeedi diagnostikas.
  • Aitab hinnata kõhunäärme beetarakke funktsionaalset seisundit.
  • Kasulik sündromeemi X või metabolilise sündroomi hindamisel.
Protseduur
  • Uuring tehakse tavaliselt glükoosikoormustesti (OGTT) raames. Enne testi peab patsient olema 8-12 tundi ilma söömata.
  • Esialgselt võetakse vereproov tühjas kõhus insuliini ja glükoosi taseme määramiseks.
  • Seejärel joob patsient standardset glükoosilahust (75 g glükoosi).
  • Vereproove võetakse uuesti 1 tunni ja 2 tunni pärast glükoosi tarbimist, et mõõta nii glükoosi kui insuliini taset.
Olulised märkused
  • Testi ajal tuleb välti liigset liikumist ja suitsetamist.
  • Mõned ravimid võivad tulemust mõjutada, seetõttu tuleb nende kohta enne testi arstiga konsulteerida.
  • Diagnoos põhineb nii glükoosi kui insuliini väärtustel ühiselt.
Ainevahetushaigused
  • Insuliiniresistentsus: rakud ei reageeri adekvaatselt insuliinile, mistõttu kõhunääre toodab seda liiga palju.
  • 2. tüüpi diabeet (varases staadiumis).
  • Metaboolne sündroom.
  • Rasvumine (adipositas).
Hormonaalsed tegurid ja muud seisundid
  • Cushingi sündroom (kortisooli liigtootmine).
  • Akromegalia (kasvuhormooni liigtootmine).
  • Insulinoom (kõhunäärme insuliinit tootev kasvaja).
  • Mittealkohoolne rasvködi (NAFLD).
  • Rasedus.
Kõhunäärme probleemid
  • 1. tüüpi diabeet: kõhunäärme beetarakud on hävinud või kahjustunud, mistõttu insuliinitootlus on puudulik.
  • Pankreatiit (kõhunäärme põletik) või teised kõhunäärme kahjustused.
  • Kõhunäärme kirurgiline eemaldamine.
Muud tegurid
  • Pikaajaline kurnav füüsiline aktiivsus ilma piisava toiduga.
  • Pikaajaline nälgimine või alatoitumus.
  • Mõned haruldased geneetilised sündroomid (nt. Wolframi sündroom).
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Kahtlus insuliiniresistentsuse või metabolilise sündroomi osas (nt. ülekaal, kõrg vererõhk, kõrg triglütseriidide tase).
  • Püsivalt kõrged tühjas kõhus glükoosi väärtused või piirialused glükoositasemed.
  • Ovariaalse polütsistoosi sündroomi (PCOS) diagnostika naistel.
  • 1. tüüpi ja 2. tüüpi diabeedi eristamine.
  • Hüpoglükeemia (liiga madal veresuhkur) põhjuse selgitamine.
Kes saab uuringut tellida?
  • Endokrinoloog (sisesecretiooniarst) - eriarst hormonaalsete häirete alal.
  • Perearst või sisemeditsiini eriarst, kes kahtlustab ainevahetushaigust.
  • Günekoloog naistel, kellel on kahtlus PCOS-i osas.