Ristluu röntgen

Ristluu röntgen on kiirgusdiagnostilise uuringu meetod, mis võimaldab hinnata ristluu piirkonna luu-anatoomiat ja avastada võimalikke patoloogilisi muutusi. See on kiire, mitteinvasiivne ja laialt kasutatav meetod seljaprobleemide, vigastuste või muude selgroo seisundite diagnoosimiseks.

Funktsioon
  • Ristluu röntgeni peamine eesmärk on visualiseerida ristluu (osaliselt ka lüliasendi) luustruktuure, et hinnata nende kuju, asendit ja terviklikkust.
  • See aitab tuvastada luumurde, degeneratiivseid muutusi (nt osteokondroos, spondüloos), deformatsioone, põletikulisi protsesse või sünniga kaasnevaid anomaaliaid.
Meetodi päritolu ja olemus
  • Röntgenikiirguse avastas Wilhelm Conrad Röntgen 1895. aastal, mis pani aluse radioloogiale.
  • Ristluu röntgen on üks traditsioonilisemaid ja kättesaadavamaid meetodeid selgroo alumise osa hindamiseks, kuigi tänapäeval kasutatakse ka täpsemaid meetodeid nagu arvutomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT).
Protseduur
  • Patsient asetatakse röntgeniaparaadi (röntgenmasina) ette.
  • Röntgentehnik positsioneerib patsiendi vajalikku asendisse, tavaliselt tehakse vähemalt kaks projektsiooni: esi-tagasi (anteroposteerior) vaade ja külgvaade.
  • Uuringu ajal peab patsient lühikeseks hetkeks liikumatult seisma või lamama, et pilt ei oleks hägune.
  • Röntgenikiirte läbimine kestab vaid sekundeid. Kogu protseduur, sh ettevalmistus, võtab aega umbes 10-15 minutit.
Ettevalmistus
  • Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja.
  • Soovitatav on eemaldada metallesemed ja riide, mis võivad pildile varju heita (nt vöö, nööbid).
  • Raseduse või selle võimaluse korral tuleb sellest enne uuringut rääkida arstile.
Degeneratiivsed muutused
  • Osteofüüdid (luukasvated lüli servadel)
  • Intervertebraalketaste kitsenemine (diskode kulus)
  • Lüliliigeste artroos (fasetliigeste degeneratsioon)
  • Spondüloos (luukasvadest põhjustatud lülikanali ahenemine)
Trauma ja struktuursed anomaaliad
  • Luumurrud või praod ristluus või liigestes
  • Spondülolüüsis koos nihkega (spondülolistees) või ilma
  • Skolioos või muud kõverused
  • Spina bifida (lüliarengupuue) jäänusmärgid
Muud seisundid
  • Põletikulised muutused (nt ankülosiva spondüliit)
  • Infektsioonid (osteomüeliit)
  • Metastaasid (vähi levik luudele)
Kliinilised sümptomid ja seisundid
  • Pikaajalised (kroonilised) või ägedad selja- või ristluuvalud.
  • Kahtlus luumurru või nihestuse suhtes pärast traumat (nt kukkumist, õnnetust).
  • Neuroloogilised sümptomid (numbus, kiheledus, jõu puudujääk) allajäsemetes, mis viitavad närvijuure survele.
  • Selja deformatsiooni või liikumispiirangu avastamine.
  • Degeneratiivsete või põletikuliste selgroohaiguste (nt osteokondroos, ankülosiva spondüliit) seire ja diagnoos.
Spetsialistid, kes uuringu võivad tellida
  • Ortopeed-traumatoloog
  • Neuroloog
  • Neurokirurg
  • Reumatoloog
  • Perearst

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!