Ristluu röntgen

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Ristluu röntgen on kiirgusdiagnostilise uuringu meetod, mis võimaldab hinnata ristluu piirkonna luu-anatoomiat ja avastada võimalikke patoloogilisi muutusi. See on kiire, mitteinvasiivne ja laialt kasutatav meetod seljaprobleemide, vigastuste või muude selgroo seisundite diagnoosimiseks.

Mis on Ristluu röntgen?

Funktsioon

Ristluu röntgeni peamine eesmärk on visualiseerida ristluu (osaliselt ka lüliasendi) luustruktuure, et hinnata nende kuju, asendit ja terviklikkust.
See aitab tuvastada luumurde, degeneratiivseid muutusi (nt osteokondroos, spondüloos), deformatsioone, põletikulisi protsesse või sünniga kaasnevaid anomaaliaid.

Meetodi päritolu ja olemus

Röntgenikiirguse avastas Wilhelm Conrad Röntgen 1895. aastal, mis pani aluse radioloogiale.
Ristluu röntgen on üks traditsioonilisemaid ja kättesaadavamaid meetodeid selgroo alumise osa hindamiseks, kuigi tänapäeval kasutatakse ka täpsemaid meetodeid nagu arvutomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT).

Ettevalmistus ja protseduuri käik

Protseduur

Patsient asetatakse röntgeniaparaadi (röntgenmasina) ette.
Röntgentehnik positsioneerib patsiendi vajalikku asendisse, tavaliselt tehakse vähemalt kaks projektsiooni: esi-tagasi (anteroposteerior) vaade ja külgvaade.
Uuringu ajal peab patsient lühikeseks hetkeks liikumatult seisma või lamama, et pilt ei oleks hägune.
Röntgenikiirte läbimine kestab vaid sekundeid. Kogu protseduur, sh ettevalmistus, võtab aega umbes 10-15 minutit.

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja.
Soovitatav on eemaldada metallesemed ja riide, mis võivad pildile varju heita (nt vöö, nööbid).
Raseduse või selle võimaluse korral tuleb sellest enne uuringut rääkida arstile.

Levinumad radioloogilised leiud ja muutused

Degeneratiivsed muutused

Osteofüüdid (luukasvated lüli servadel)
Intervertebraalketaste kitsenemine (diskode kulus)
Lüliliigeste artroos (fasetliigeste degeneratsioon)
Spondüloos (luukasvadest põhjustatud lülikanali ahenemine)

Trauma ja struktuursed anomaaliad

Luumurrud või praod ristluus või liigestes
Spondülolüüsis koos nihkega (spondülolistees) või ilma
Skolioos või muud kõverused
Spina bifida (lüliarengupuue) jäänusmärgid

Muud seisundid

Põletikulised muutused (nt ankülosiva spondüliit)
Infektsioonid (osteomüeliit)
Metastaasid (vähi levik luudele)

Indikatsioonid: millal tehakse Ristluu röntgen?

Kliinilised sümptomid ja seisundid

Pikaajalised (kroonilised) või ägedad selja- või ristluuvalud.
Kahtlus luumurru või nihestuse suhtes pärast traumat (nt kukkumist, õnnetust).
Neuroloogilised sümptomid (numbus, kiheledus, jõu puudujääk) allajäsemetes, mis viitavad närvijuure survele.
Selja deformatsiooni või liikumispiirangu avastamine.
Degeneratiivsete või põletikuliste selgroohaiguste (nt osteokondroos, ankülosiva spondüliit) seire ja diagnoos.

Spetsialistid, kes uuringu võivad tellida