Õlavarli artriit
Kirjeldus
Õlavarli artriit on õlaliigese põletikuline seisund, mis põhjustab valu, jäikust ja liikuvuse vähenemist.
Õlavarli artriit on liigese kestev põletik, mis kahjustab õlaliigese katva kõhrkude ning võib mõjutada ka luukude ja ümbritsevaid pehmet kude. Artriit põhjustab liigese sisekesta (sünovia) põletikku, mis toob kaasa valu, turse ja liikuvuse piiranguid. See on degeneratiivne seisund, mis tavaliselt areneb aastate jooksul, kuid võib olla ka põhjustatud autoimmuunhaigustest, nagu reumatoidartriit. Protsess häirib õla normaalset funktsiooni, muutes igapäevased tegevused, näiteks kammimise või riietumise, valulikuks ja keeruliseks.
- Osteoartriit (kulumisartriit): Vananedes või liigse koormuse tõttu kõhre kulumine.
- Varasem õlavigastus (nt. väljaväänt, murd): Suurendab artriidi riski hilisemas eas.
- Pikaajaline liigkasutus: Korduvad liigutused tööl või spordiga seotud tegevused.
- Reumatoidartriit: Autoimmuunhaigus, mis ründab mitmeid liigeseid, sealhulgas õlaliiget.
- Psoriaatiline artriit: Psoriaasiga (huulihigiga) seotud liigese põletik.
- Infektsiooniline artriit: Harv, kuid ohtlik bakteriaalse infektsiooni põhjustatud liigese põletik.
Kui valu on kerge kuni mõõdukas, võib proovida järgmist:
1. Puhkus ja kaitse: Välti liigseid õla liigutusi, eriti üle pea tehtavaid tegevusi. Kasuta õla toetamiseks patju magades.
2. Külm ja soe ravi: Äge valu või turse korral rakenda jääkotti 15-20 minutit mitu korda päevas. Kroonilise jäikuse korral võib soe dušš või kuumad kompressid lihaseid lõdvestada.
3. Liikumisharjutused: Pärast arsti või füsioterapeudi nõuandeid tegelege õõtsuvaid liigutusi, et säilitada liikuvust ilma valu tekitamata. Välti järsud liigutusi.
4. Vabalt müüavad valuvaigistid: Parasetamool või ibuprofeen võib leevendada valu ja põletikku, kuid tuleb kasutada lühiajaliselt ja pakendil oleva juhendi järgi. Enne pikaajalist kasutamist konsulteerige arstiga.
5. Toetusvahendid: Erinevad orteseid või sidemeid võivad anda stabiilsust ja leevendada koormust.
- Äge, taltsutamatu valu, mis ei leevene puhkamise ja valuvaigistitega.
- Õla järsk turse, punetus või kuumus, mis viitab võimalikule infektsioonile.
- Valu koos kõrge palavikuga (>38°C), külmavärinatega või üldise halva enesetundega.
- Õla deformatsioon või täielik liikumisvõimetus pärast traumat (nt. väljaväänt või kukkumist).
- Pidev valu, mis segab ööuni või igapäevast tegevust üle nädala aja.
- Märgatav liikuvuse kaotus, mida ei suuda taastada kodus tehtavad õrned venitusharjutused.
- Nõrkus, tunnetushäire või karvakeste kadumine õlal või käel, mis võib viidata närvi surumisele.
- Teiste liigeste (näiteks sõrmede, põlvede) sümptomite ilmnemine koos õlavaluga.