Rinnaröntgen
Rinnaröntgen on kiire ja vähesevalduslik meetod kopsude, südame ja rinna seinte seisundi hindamiseks. See on üks levinumaid esmesse diagnostikasse kuuluvaid uuringuid, mis aitab tuvastada infektsioone, põletikke, kasvajaid ja teisi kopsu- ning südamehaigusi. Rinnaröntgenipilt võetakse enamasti kahest asendist – otse eest ja küljelt.
Kus seda uuringut tehakse?
- Võimaldab visualiseerida pehmeid kudesid (nt kopsud, süda) ja luustikku (roided) rinnaõõnes.
- Annab ülevaate kopsude õhulisusest, südame suurusest ja suuremate veresoonte kujust.
- Kasutatakse akuutsete sümptomite (nagu hingamisraskused, rindkere valu) põhjuse kiireks selgitamiseks.
- Põhineb röntgenikiirte (ioniseeriva kiirguse) läbimisel kehast.
- Erinevad koe- ja vedelikukihid neelavad kiirgust erineval määral, moodustades kontrastse mustri filmile või digitaalsele andurile.
- Luud neelavad kiirgust tugevamini ja näivad valgetena, õhuga täidetud kopsud tumedatena.
- Enamasti võetakse kaks pilti: patsient seisab röntgeniaparaadi vastas ja hingab sisse (AP ehk otse-eest pilt) ning seejärel küljelt.
- Tehnik juhendab patsienti õigesse asendisse ja palub hingamist hetkeks peatada, et pilt oleks selge.
- Uuring ise kestab vaid mõne minuti.
- Erilist ettevalmistust tavaliselt ei vaja.
- Soovitatav on eemaldada metallesemed (ehted, kleidiõmblused) rindkere piirkonnast, et need pilti ei varjaks.
- Rasedatel naistel tuleb uuringu vajalikkust hinnata eraldi.
- Pnevmoonia (kopsupõletik): pildil nähtavad tihendunud, valkjad alad.
- Kopsuvähk: tihendunud sõlm või mass.
- Kopsuemboolia: harva nähtav otse, kuid võib esindada õhust vaesemat ala.
- Pleuriti (kõrvalmembrane põletik): kogunemine vedelikku kopsuümbruses (pleuraõõnsus).
- Kopsufibroos: kopsukoe liigne siduskude kasv, mis võib näida võrgutaolisena.
- Südame suurendus (kardiomeegalia): südame varju laienemine.
- Südamepuudulikkus: võib kaasneda vedeliku kogunemisega kopsudes.
- Aordi laienemine või aneüüsm.
- Ribide või selgroo murded.
- Rindkere deformatsioonid.
- Kõhunõo sisseastumine rinnaõõnde diafragma läbimurde tõttu.
- Õhu kogunemine kõrvalõõnsusesse (pneumotooraks).
- Püsiv köha või köha verega.
- Rindkere valu või survetunne.
- Pidevad hingamisraskused või lämbumistunne.
- Kõrge palavik, mis viitab võimalikule kopsupõletikule.
- Kahtlus vigastuse (nt ribide murd) suhtes.
- Krooniliste haiguste (näiteks südamepuudulikkuse, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse) seisundi hindamine.
- Kasvaja ravi (nt kiiritusravi) tulemuste kontroll.
- Enne ja pärast suurema kirurgilise operatsiooni.
- Uuringut tellivad ja tulemusi interpreteerivad peamiselt **perearstid**, **pulmonoloogid** (kopsuarstid), **kardioloogid** (südamearstid) ja **radioloogid** (pildidiagnostikud).
- Ka **traumatoloogid** vigastuste hindamisel.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
2Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!