Rinnaröntgen

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Rinnaröntgen on kiire ja vähesevalduslik meetod kopsude, südame ja rinna seinte seisundi hindamiseks. See on üks levinumaid esmesse diagnostikasse kuuluvaid uuringuid, mis aitab tuvastada infektsioone, põletikke, kasvajaid ja teisi kopsu- ning südamehaigusi. Rinnaröntgenipilt võetakse enamasti kahest asendist – otse eest ja küljelt.

Mis on Rinnaröntgen?

Funktsioon

Võimaldab visualiseerida pehmeid kudesid (nt kopsud, süda) ja luustikku (roided) rinnaõõnes.
Annab ülevaate kopsude õhulisusest, südame suurusest ja suuremate veresoonte kujust.
Kasutatakse akuutsete sümptomite (nagu hingamisraskused, rindkere valu) põhjuse kiireks selgitamiseks.

Põhimõte

Põhineb röntgenikiirte (ioniseeriva kiirguse) läbimisel kehast.
Erinevad koe- ja vedelikukihid neelavad kiirgust erineval määral, moodustades kontrastse mustri filmile või digitaalsele andurile.
Luud neelavad kiirgust tugevamini ja näivad valgetena, õhuga täidetud kopsud tumedatena.

Uuringu läbiviimine

Protseduur

Enamasti võetakse kaks pilti: patsient seisab röntgeniaparaadi vastas ja hingab sisse (AP ehk otse-eest pilt) ning seejärel küljelt.
Tehnik juhendab patsienti õigesse asendisse ja palub hingamist hetkeks peatada, et pilt oleks selge.
Uuring ise kestab vaid mõne minuti.

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust tavaliselt ei vaja.
Soovitatav on eemaldada metallesemed (ehted, kleidiõmblused) rindkere piirkonnast, et need pilti ei varjaks.
Rasedatel naistel tuleb uuringu vajalikkust hinnata eraldi.

Mida võivad Rinnaröntgeni muutused näidata?

Kopsu- ja kõrvalõõnsuse muutused

Pnevmoonia (kopsupõletik): pildil nähtavad tihendunud, valkjad alad.
Kopsuvähk: tihendunud sõlm või mass.
Kopsuemboolia: harva nähtav otse, kuid võib esindada õhust vaesemat ala.
Pleuriti (kõrvalmembrane põletik): kogunemine vedelikku kopsuümbruses (pleuraõõnsus).
Kopsufibroos: kopsukoe liigne siduskude kasv, mis võib näida võrgutaolisena.

Südame ja suurte veresoonte muutused

Südame suurendus (kardiomeegalia): südame varju laienemine.
Südamepuudulikkus: võib kaasneda vedeliku kogunemisega kopsudes.
Aordi laienemine või aneüüsm.

Muud leidmised

Ribide või selgroo murded.
Rindkere deformatsioonid.
Kõhunõo sisseastumine rinnaõõnde diafragma läbimurde tõttu.
Õhu kogunemine kõrvalõõnsusesse (pneumotooraks).

Indikatsioonid: millal tehakse Rinnaröntgeni?

Peamised sümptomid ja kaebused

Püsiv köha või köha verega.
Rindkere valu või survetunne.
Pidevad hingamisraskused või lämbumistunne.
Kõrge palavik, mis viitab võimalikule kopsupõletikule.
Kahtlus vigastuse (nt ribide murd) suhtes.

Jälgimine ja kontroll

Krooniliste haiguste (näiteks südamepuudulikkuse, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse) seisundi hindamine.
Kasvaja ravi (nt kiiritusravi) tulemuste kontroll.
Enne ja pärast suurema kirurgilise operatsiooni.

Kes tellib uuringut?

Uuringut tellivad ja tulemusi interpreteerivad peamiselt **perearstid**, **pulmonoloogid** (kopsuarstid), **kardioloogid** (südamearstid) ja **radioloogid** (pildidiagnostikud).
Ka **traumatoloogid** vigastuste hindamisel.