Lapse ninavärin
Kirjeldus
Lapse ninavärin (epistaksis) on veresoolek ninaõõnsest või ninakanalist, mis on laste seas väga sage nähtus. Enamasti on see kiiresti mööduv ja ohutu, kuid võib mõnikord viidata tõsisematele terviseprobleemidele.
Ninavärin on veresoolek, mis tekib siis, kui nina sees olevad õrnad veresooned kahjustuvad või purunevad. Lastel on ninakoe eriti tundlik ja veresooned hapraimad, eriti nina eesosas asuvas Kisselbachi piirkonnas, mis on kõige levinum veresooleku allikas. Kuiv õhk, külmad, nina puutumatamine või kerge löök võivad kergesti põhjustada veritsust. Enamik lapse ninavärinaid on eesmised (anterioorsed), mis tähendab, et veri voolab tavaliselt välja ninaavausest, ja neid on lihtne kontrollida.
- Kuiv õhk (nt. kütteperioodil) või kliimaseadmed, mis kuivatavad nina limaskesta.
- Nina puutumatamine, kargistamine või hõõrumine.
- Väike trauma või löök ninale (nt. mängides).
- Külmetushaigused, viirused või allergiad, mis põhjustavad põletikku ja limaskonna ärritust.
- Suur füüsiline pingutus või erutus, mis tõstab vererõhku.
- Mõned ravimid, nagu ibuprofeen või nosaalipritsmed, mis võivad limaskesta kuivatada.
- Veritsushäired (nt. hemofiilia, Willebrandi tõbi) või vere hüübimisprobleemid.
- Kõrge vererõhk (harv laste eas, kuid võimalik).
- Anatoomilised ebanormaalsused ninaõõnes (nt. polüübid või kõver ninavahesein).
- Kasvajad või soonkonnad ninaõõnes (väga haruldased).
- Rasked maksa- või neeruhäired, mis mõjutavad vere hüübimist.
- Mõned süstemaatilised haigused või verevähk (väga harva).
1. Hoidke last rahulikuna – ärevus suurendab vererõhku ja veritsust. 2. Laske lapsel istuda sirgelt, veidi ettepoole kummardunud (mitte selili ega pea tagasi). See takistab vere valgumist kurku. 3. Suruge ninatiibu õrnalt kokku pöidla ja nimetissõrmega umbes 10–15 minutit. Lastel palutakse seda ise teha, kui nad piisavalt vanad on. 4. Pange külmakott või märg rätik ninale ja põskedele, et veresooneid ahendada. 5. Pärast veritsuse peatamist: laske lapsel vältida nina puutumatamist, kargistamist või raskeid füüsilisi koormusi vähemalt paar tundi. 6. Niisutage õhku (niiskuskadu) ja võite nina niisutada füsioloogilise soolalahusega või eriti kuival ajal ninaõliga (nt. seestümisega). 7. Andke lapsel juua palju vedelikku, et hoida limaskondi niiskena. Ärge topige nina sisse vatepalle ega puuvillatükke – see võib kahjustada kohta veelgi.
- Veritsus ei peatu 20–30-minutilise otse survetega hoolimata.
- Veri on eredalt punane ja tuleb väga tugeva joana või purskub – see võib viidata suurema verejooksuga.
- Lapsel on märgatavalt kahvatunahaline, uimas, peapööritus või teadvusekaotus.
- Lapsel on raskused hingamisega või veri valgub rohkem suu ja kurgu kaudu kui ninast.
- Ninavärin on tagajärg tõsisele peatraumale (nt. kukkumine või autoõnnetus).
- Ninavärin kordub sage (rohkem kui 1–2 korda nädalas) või kestab eriti kaua.
- Lapsel on teisi verejookse (nt. igemetest, väljaheitest) või sinikaid laike (veresinilused).
- Laps kaotab kaalu või on pidevalt väsinud ja nõrk.
- Ninavärinaga kaasneb kõrge palavik, tugev valu või paistetus näos.
- Arvate, et lapse ninasse võidi panna võõrkeha.
- Lapsel on teadaolev veritsushäire või ta võtab vere hüübimist mõjutavaid ravimeid.