Lisa kliinik

Posturograafia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Posturograafia on spetsiaalne uuring, mis hindab inimese tasakaalu ja kehaasendi kontrolli funktsioone. Seda kasutatakse sisekõrva, neuroloogiliste või lihaskonna-seletisega seotud tasakaaluhäirete diagnoosimiseks ja raviseireks. Uuring annab olulist teavet tasakaalusüsteemi toimimise kohta.

Funktsioon
  • Hindab tasakaalusüsteemi (sisekõrv, nägemine, proprioötseptsioon) integreeritud toimimist.
  • Mõõdab keha stabilisatsiooni ja posturaalset kontrolli erinevates tingimustes (nt silmadega kinni/lahti, ebastabiilsel pinnal).
  • Kasutatakse tasakaalupuue põhjuse selgitamiseks ja ravi efektiivsuse hindamiseks.
Meetod
  • Uuring toimub spetsiaalsel posturograafial platvormil, mis registreerib keha nihet.
  • Andmeid kogutakse patsiendi sooritamise ajal mitmesuguseid tasakaaluülesandeid (nt seistes, liikudes).
  • Tulemused analüüsitakse arvuti abil, et hinnata stabilisatsiooni strateegiaid ja tuvastada anomaaliaid.
Protseduur
  • Patsient asetatakse posturograafia platvormile, mis on ühendatud andurite ja arvutiga.
  • Uuringu käigus patsient sooritab erinevaid ülesandeid, nagu seismine liikumatus asendis, silmade sulgemine või platvormi liikumine.
  • Andurid mõõdavad keha nihet ja rõhujagamist, andmed salvestatakse ja analüüsitakse tarkvara abil.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleks vältida alkoholi ja ravimite tarvitamist, mis võivad tasakaalu mõjutada.
  • Soovitatav on kanda mugavaid riideid ja jalatsid, et tagada turvaline seisang.
  • Arstile tuleks teatada kõigist olemasolevatest terviseprobleemidest või ravimitest.
Neuroloogilised põhjused
  • Parkinsoni tõbi või teised ekstrapüramidaalsed häired, mis mõjutavad liigutuste kontrolli.
  • Perifeersed neuropaatiad, mis kahjustavad proprioötseptsiooni (kehaasendi tunnet).
  • Tserebraalsed insuldid või muud aju kahjustused, mis mõjutavad tasakaalukeskusi.
Sisekõrva ja vestibulaarsed häired
  • Menière'i tõbi või teised sisekõrva haigused, mis põhjustavad pearinglust ja tasakaalupuuet.
  • Vestibulaarne neuronit või labürintiit, mis kahjustab tasakaaluelundeid.
  • Beningne paroksüsmalne positsiooniline vertigo (BPPV), mis põhjustab lühiajalisi pearinglushooge.
Muskuloskeletaalsed ja muud põhjused
  • Lihase nõrkus või liigeseprobleemid, mis mõjutavad keha stabilisatsiooni.
  • Vanusega seotud tasakaalu halvenemine või sarkopeenia (lihaskao).
  • Psühhogeenilised tegurid, nagu ärevus või fobiad, mis võivad tasakaalu häirida.
Indikatsioonid
  • Kroonilise pearingluse või tasakaalupuue korral, et selgitada põhjust.
  • Pärast peatraumat või sisekõrva operatsiooni, et hinnata taastumist.
  • Neuroloogiliste haiguste (nt multiple skleroos, Parkinson) seireks ja raviefekti hindamiseks.
  • Vanurite langusohtu hindamiseks ja ennetavate meetmete kavandamiseks.
Spetsialistid
  • Neuroloog – hindab kesknärvisüsteemi seotud tasakaaluhäireid.
  • Otolaringoloog (kõrva-nina-kurguarst) – diagnostiseerib sisekõrva põhjustatud tasakaalupprobleeme.
  • Füsaater või rehabilitatsiooniarst – kasutab tulemusi tasakaalutreeningu kavandamiseks.

Seotud uuringud

Vestibulaaranalüüs
complementary
Elektronüstagmograafia (ENG)
confirmatory
Videonistagmograafia
complementary
Vestibulaarselt evitatud müogeenne potentsiaal (VEMP)
complementary

Seotud haigused

Ménière'i tõbi 70% Vestibulaarne neuroniit 65% Hea paroksüsmaalne positsiooniline vertigo (BPPV) 60% Parkinsoni tõbi 55% Dementsus 50%

Otsi näitajat