Allergeniprovokatsioon

Kirjeldav

Näitaja kohta

Allergeniprovokatsioon on diagnostiline test, mille käigus organismi tekitada kontrollitud tingimustes allergiline reaktsioon. Seda kasutatakse allergia kindlaksteeksimiseks, selle raskusastme hindamiseks ja raviskeemi valimiseks, kui teised testid on andnud ebaselgeid tulemusi.

Mis on allergeniprovokatsioon?

Funktsioon

Allergia diagnoosimine ja kinnitus
Allergilise reaktsiooni tüübi ja raskusastme hindamine
Ravivõimaluste ja tolerantsi testimine

Päritolu ja kasutus

Kasutatakse juba aastakümneid, eriti hingamisteede (nina, kopsud) ja naha allergiate puhul
Testi läbiviimine toimub rangelt kontrollitud meditsiinilistes tingimustes, et vähendada riske

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne testi tuleb lõpetada mõned antiallergilised ravimid (näiteks antihistamiinid, kortikosteroidid) vastavalt arsti juhistele.
Patsient peab olema terve, ilma ägeda infektsioonita.
Testi teeb ja järele valvab kogenud allergoloog või pulmonoloog.

Protseduur

Allergeeni manustatakse kontrollitud doosis ja viisil: ninna pritsimise (nasaalne), sissehingamise (bronhiaalne) või nahale kandmise (epikutaanne) teel.
Pärast manustamist jälgitakse patsiendi reaktsiooni kindlaksmääratud aja jooksul.
Hinnatakse sümptomeid nagu aevastamine, köha, hingamisraskused, naha punetus või turse.

Positiivne reaktsioon ja selle tähendus

Mida positiivne tulemus näitab?

Kinnitab allergilist haiguslikku reaktsiooni testitud aine (allergeeni) suhtes.
Võimaldab täpselt tuvastada põhjustaja allergeni, mida ei pruugi alati teiste testidega teha.
Positiivse reaktsiooni raskusaste aitab määrata ravistrateegiat.

Võimalikud sümptomid testi ajal

Kerge reaktsioon: köha, nina klombisus, sügelus.
Mõõdukas reaktsioon: hingamisraskused, urtikaaria (nõgestõbi).
Tõsine reaktsioon (anafülaksia): raske hingamine, vererõhu langus. See on haruldane, kuid rõhutab vajadust testida haiglas.

Indikatsioonid: millal tehakse allergeniprovokatsiooni?

Peamised põhjused testi sooritamiseks

Astma või rinite sümptomid, kuid tavalised nahatestid või vereanalüüsid on ebaselged.
Vajadus kinnitada või välistada spetsiifilist allergiat ravimite, toiduainete või professionaalsete allergenite suhtes.
Allergia raskusastme hindamine enne spetsiifilise immunteraapia (desensibiliseerimise) algatamist.
Uute allergiapõhjustajate (allergenide) testimine või ravimite tolerantsi hindamine.

Kes soovitab ja teostab testi?

Testi määrab ja tulemusi tõlgendab **allergoloog**.
Tihti osalevad ka **pulmonoloog** (kopsuhaiguste eriarst) hingamisteede allergiate puhul või **dermatoloog** nahareaktsioonide korral.
Test viiakse läbi haiglas või spetsiaalses keskuses, kus on olemas reanimatsioonivarustus.