Toidumürgitus

Toidumürgitus on seedetrakti – kõhu, peensoole ja jämesoole – põletikuline reaktsioon saastunud toidu tarbimisele. Haigust põhjustavad peamiselt bakterid (nt Salmonella, E. coli, Campylobacter), viirused (nt noroviirus, rotaviirus), parasiidid või nende eritised toksiinid. Need mikroorganismid või nende toksiinid rikuvad soole limaskesta, põhjustades vedeliku eritumist kõhulümfisõlmedesse ja soole kiiremat liikumist, mis väljendub kõhulahtisuse ja oksendamisega. Enamik juhtudest on haigus piiratud ja ise paraneb, kuid rasketel juhtudel võib tekkida ohtlik vedelikukadu ja elektrolüütide tasakaalutus.

Toidumürgituse põhiline põhjus on patogeensete mikroorganismide või nende toksiinide sattumine organismi. See võib toimuda: 1) Toor- või puhtalt mitte küpsetatud liha, linnuliha, mereannete, munade või piimatoodete tarbimise kaudu; 2) Saastunud vee joomise või sellega pestud köögiviljade ja puuviljade söömise kaudu; 3) Valesti hoitud või üle säilivusaja toidu tarbimise kaudu; 4) Halva isikliku hügieeni (pesemata käed) kaudu, eriti toidu valmistamisel. Suurendatud riskirühmad on väikelapsed, rasedad naised, eakad inimesed ning need, kellel on põletiksoole haigus või nõrgenenud immuunsüsteem (nt kemoteraapia saavad patsiendid).

Enamasti põhineb diagnoos sümptomitel ja haigusloo selgitamisel (mida ja millal söödi). Patsiendi füüsiline läbivaatus keskendub dehüdratsiooni märkidele ja kõhu valulikkusele. Labratoorsed uuringud ei ole alati vajalikud, kuid neid tehakse rasketel juhtudel või kahtlustataval epideemial: 1) Väljaheite bakterioloogiline kultuur (väljaheite proovi analüüs) patogense bakteri tuvastamiseks; 2) Vereanalüüs, et hinnata valgete vereliblede arvu ja dehüdratsiooni astet; 3) Harvemini viirusetestid või parasiidituvastus väljaheite proovist. Rasketel kõhulahtistel juhtudel võidakse teha sigmoskoopiat soole limaskesta seisundi hindamiseks.

Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid, vältida dehüdratsiooni ja võidelda põhjusega. 1) REHÜDRATSIOON: Kõige olulisem on kadunud vedeliku ja elektrolüütide (soolad) asendamine. Soovitatakud joogivesi, erirehüdratatsioonilahused (nt Rehydron) või õhukesi suppe. Rasketel juhtudel võib olla vaja veeniteel vedelikku haiglas. 2) TOITUMINE: Kui iiveldus väheneb, tuleks hakata sööma mahet, seeduvaid toite (nt banaanid, riis, kuivik, leib). Piima- ja rasvasemaid toite tuleks vältida. 3) RAVIMID: Oksendamise vastaseid ravimeid võidakse määrata vastupanu korral. Antibiootikumid määratakse AINULT bakteriaalse toidumürgituse korral, mida on kinnitanud uuringud, kuna need ei mõju viirustele ja võivad olukorda halvendada. Tavaliselt ei soovitata kõhulahtistust peatavaid ravimeid (nt loperamid), kuna need võivad pikendada organismist patogeenide elimineerimist.

Paljud kerged toidumürgituse juhtumid paranevad ise 1-3 päevaga koduses hoolduses. ARSTI KÜLASTAMINE ON HÄDAVAJALIK, KUI: patsiendil on kõrge palavik (üle 39°C); oksendamine on nii tugev, et ei suuda jooga vett hoida alla; on märke tõsisest dehüdratsioonist (üle 8 tundi uriini puudumine, väga kuiv suu, lämbunud silmad, äärmuslik uimasus); väljaheites on verd või tõmmust tina; kõhulahtisus ja valud kestavad üle 3 päeva; sümptomid ilmnevad imikul, väikelapsel või rasedal naisel. KIIRLOOMULINE AB! Kui patsient on segase teadvusega, võimetu seisma püsti või tal on väga kiire pulss ja pinnahingamine.