Clostridium difficile roojade test
Clostridium difficile roojade test on laborianalüüs, mille abil tuvastatakse Clostridium difficile bakteri toksiine või antigeene väljaheidetes. Seda kasutatakse C. difficile infektsiooni (CDI) diagnoosimiseks, eriti patsientidel, kellel on antibiootikumravi järgne kõhulahtisus või muud kahtlased sümptomid.
- Testi eesmärk on tuvastada Clostridium difficile bakterist põhjustatud infektsiooni (CDI) soolestikus.
- See aitab eristada teistest kõhulahtisuse põhjustest ja kinnitada diagnoosi.
- Test tuvastab roojaproovis kas bakterite toksiine (nt toksiin A ja B) või spetsiifilisi antigeene.
- Positiivne tulemus viitab aktiivsele infektsioonile, mis vajab ravimeetmeid.
- Patsient kogub värske roojaproovi spetsiaalsesse anumasse.
- Proov saadetakse kiiresti laboratooriumisse analüüsiks.
- Laboris tehakse tavaliselt immunokeemiline test (nt EIA) või polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) toksiinide/antigeenide tuvastamiseks.
- Eri ettevalmistust pole vaja, kuid oluline on rääkida arstile varem võetud antibiootikumidest.
- Proovi tuleks koguda enne antibiootikumravi alustamist või selle ajal, kui sümptomid on esile tulnud.
- Positiivne tulemus näitab, et roojades leidub Clostridium difficile toksiine või antigeene.
- See kinnitab Clostridium difficile infektsiooni (CDI) olemasolu, mis põhjustab kõhulahtisust ja soolepõletikku.
- Pikaajaline või laiarõhuline antibiootikumravi, mis häirib normaalsoole mikrofloora.
- Viibimine haiglates või hooldekodudes, kus bakter on levinum.
- Nõrgenenud immuunsüsteem või vanus üle 65 aasta.
- Eelnev CDI-infektsioon või retsidiiv.
- Vedel või vesine kõhulahtisus, mis kestab mitu päeva, eriti pärast antibiootikumiravi.
- Kõhuvalud, krambid, palavik või iiveldus.
- Rasked juhud võivad kaasneda verega lahtisuse, tugeva valutunde ja dehidratatsiooniga.
- Infektoloog või gastroenteroloog hindab sümptomeid ja vajadust testi järele.
- Perearst või sisemeditsiini spetsialist võib algatada testi kahtluse korral.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
3Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!