Mikrobioloogiline uuring

Mikrobioloogiline uuring on laboratoorne meetod, millega tuvastatakse ja analüüsitakse mikroobe (nt baktereid, viirusi, seeni ja parasiite) inimestes. Seda kasutatakse nakkushaiguste täpseks diagnoosimiseks, sobiva ravi valimiseks ning infektsiooni leviku kontrollimiseks. Uuring aitab ka kindlaks teha mikroobide tundlikkust antibiootikumidele.

Funktsioon
  • Nakkushaiguste põhjustajate tuvastamine
  • Mikroobide tüübi ja koguse määramine
  • Antibiootikumide tundlikkuse (antibiogrammi) koostamine
  • Ravi efektiivsuse jälgimine
Uuringu tüübid ja proovid
  • Vereviljad (hemokultuur) – baktereemia või septicemia tuvastamiseks
  • Krohviljad (sputumkultuur) – kopsuinfektsioonide diagnoosiks
  • Uriinikultuur – kuse teede infektsioonide uurimiseks
  • Roeviljad (nahast, haavadest, limaskestadelt)
  • Fekaalproovid – soole infektsioonide või kandluse tuvastamiseks
Ettevalmistus
  • Enamasti erilist ettevalmistust ei vaja, oluline on steriilne proovivõtt.
  • Uriini puhul soovitatakse hommikust esimest keskmist voogu.
  • Vereproovi puhul võetakse veri steriilsesse anumasse, vältides nahamikroobide sattumist.
Protseduur laboris
  • Proovi külvatakse erinevatele toitkeskkondadele (agarplaadid, vedelkultuurid).
  • Kultuurid inkubeeritakse sobivatel temperatuuridel 24–48 tundi või kauem.
  • Kasvanud kolooniad identifitseeritakse mikroskoopia, biokeemiliste testide või molekulaarmetoditega (nt PCR).
  • Tehakse antibiootikumide tundlikkuse test (antibiogramm).
  • Lõpptulemuste vormistamine ja arstile edastamine võib võtta 2–5 päeva.
Tähendus ja tõlgendamine
  • Tõendab mikroobide olemasolu testitud proovis.
  • Võib näidata aktiivset infektsiooni (kui on kliinilised sümptomid) või kandlust (asümptomaatiline mikroobide kandmine).
  • Identifitseeritud mikroobi tüüp määrab infektsiooni iseloomu (nt bakteriaalne, viirusne, seenene).
  • Antibiogramm näitab, millised antibiootikumid on mikroobi suhtes kõige tõhusamad.
Levinumad positiivse tulemusega seotud infektsioonid
  • Kuse teede infektsioon (nt E. coli)
  • Kopsupõletik (nt Streptococcus pneumoniae)
  • Nahainfektsioonid (nt Staphylococcus aureus)
  • Sooleinfektsioonid (nt Salmonella, Campylobacter)
  • Veremürgistus (septseemia)
Kliinilised näidustused
  • Kahtlus nakkushaigusele kõrge palaviku, külmavärina või põletikunäitajate tõusuga (nt CRP).
  • Pikaajalised või rasked sümptomid (nt köha, rohke eritis, kuse teede põletikulised sümptomid, külmavärinad).
  • Haiglasisesed infektsioonid või operatsioonijärgsed infektsioonid.
  • Immuunpuudulikkusega patsientide infektsioonide diagnostika.
  • Antibiootikumiravi efektiivsuse kontroll.
Kes tellib uuringu?
  • Infektoloog – nakkushaiguste spetsialist.
  • Perearst võ sisehaiguste arst – esmase diagnostika ja jälgimise korraldaja.
  • Pediaater – laste infektsioonide puhul.
  • Kirurg – operatsioonijärgsete infektsioonide kahtlusel.
  • Uroloog – kuse teede infektsioonide korral.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Kõrvavalu ja palavik Kõrva kinni Kõrvade sügelus Kõrvavalu Kõrvapõletik

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!