Sapipõie vähk

Sapipõie vähk on pahaloomuline kasvaja, mis tekib sapipõie seina moodustavates rakkudes. Enamasti (umbes 90% juhtudest) tegemist on adenokartsinoomiga, mis areneb sapipõie limaskesta rakkudest. Kasvaja võib hakata kasvama sapipõie sees ja seejärel levida selle seintesse ning naabervalgmetesse, näiteks maksa, sapijuhadesse, kõhunäärmesse ja kõhukelme. Kuna sapipõie on väike elund ja haigus võib kaua olla sümptomiteta, avastatakse see tihti siis, kui vähk on juba levima hakanud, mis raskendab ravi.

Sapipõie vähki täpne põhjus ei ole teada, kuid on tuvastatud mitu tegurit, mis suurendavad haigestumise riski. Peamised riskitegurid on:

• Sapikivid: See on kõige olulisem riskitegur. Pikaajalised sapikivid sapipõies põhjustavad kroonilist ärritust ja põletikku, mis võib viia rakkude muutumiseni.
• Sapipõie polüübid: Eriti suured (üle 1 cm) polüübid võivad olla eelkäsvea seisund.
• Vanus ja sugu: Haigus esineb sagedamini üle 70-aastastel naistel.
• Rasvumine: Liigne kehakaal võib soodustada sapikivide teket.
• Peres esinenud sapipõie vähk: Suguluses vähijuhtumid suurendavad riski.
• Primaarne skleroseeriv kolangiit: See haruldane maksajuhtede haigus on seotud suurenenud riskiga.
• Mõned kaasasündinud sapipõie anomaaliad, näiteks sapipõie ja sapijuhtede kokkukasvamine.
• Pikaajaline sapipõie bakteriaalne infektsioon.

Sapipõie vähki on raske varakult avastada. Kui arst kahtlustab haigust, kasutatakse mitmeid meetodeid:

• Kõhuultraheli (ultraheliuuring): See on esmane ja paindlik uurimismeetod sapipõie ja sapijuhtede hindamiseks ning sapikivide avastamiseks.
• Arvutomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT): Need täpsemad pildiuuringud aitavad hinnata kasvaja suurust, asukohta ja levikut teistesse elunditesse.
• Magnetresonantskolangiopankreatograafia (MRCP): Eriline MRT, mis annab detailse pildi sapijuhadest ja kõhunäärmejuhtest ilma radiatsioonita.
• Endoskoopiline retrograde kolangiopankreatograafia (ERCP): Sisemiselt (läbi suu) tehtav protseduur, mis võimaldab vaadata sapijuhti, võtta koeproove (biopsiat) ja isegi paigaldada stente, kui juhed on ummistunud.
• Biopsia ja tsütoloogiline analüüs: Koerakkude või sapivedeliku uurimine mikroskoobiga on vähkdiagnoosi kinnitamise kuldstandard.
• Veretööd: Kõrgenenud sapipigmentide (bilirubiin) või spetsiifiliste tumormarkerite (nt CA 19-9) tasemed võivad olla kaudseks märgiks.

Ravi valik sõltub täielikult vähkstaadiumist, kasvaja levikust ja patsiendi üldisest terviseseisundist.

• Kirurgiline ravi: Ainus võimalus täielikuks parandamiseks on kasvaja radikaalne eemaldamine. See võib hõlmata kogu sapipõie eemaldamist (koletsüstektoomiat), osa maksast ja lümfisõlmede ning mõnikord ka kaksteistsõrmiku osa eemaldamist. Kui vähk on levimas, võib operatsioon olla keerukam ja ulatuslikum.
• Kemoteraapia: Kasutatakse enne operatsiooni (neoadjuvantne ravi), et kasvajat vähendada, või pärast operatsiooni (adjuvantne ravi), et hävitada järelejäänud vähirakke. Leviku korral on kemoteraapia peamine raviviis sümptomite leevendamiseks ja elu pikendamiseks.
• Radioteraapia: Kasutatakse harvem, kuid võib olla abiks kohaliku kasvaja kontrollimisel või valu vähendamisel.
• Palliatiivne ravi: Kui vähki ei saa ravida, keskendutakse sümptomite leevendamisele ja elukvaliteedi parandamisele. See võib hõlmata ummistunud sapijuhtude avamist stentide abil (läbi ERCP-i või läbi naha – PTCD), valuvaigiste määramist ja toetavat toitumist.
• Kliinilised uuringud: Uute ravimite ja teraapiate testimine võib olla valik edenenud staadiumi puhul.

Oluline on konsulteerida arstiga, kui ilmnevad järgmised märgid, eriti kui need püsivad või halvenevad:

• Ruttu pöörduda perearsti või gastroenteroloogi poole: Püsiv või korduv valu paremas kõhuülanurgas; põhjendamatu kaalulangus või väsimus; seedehäired, mis ei raugu; kerge iiveldus või isu kadumine.
• Vajadus kiireks meditsiiniliseks abiks (kiirabi või hädaolukorra osakond): Äge, tugev kõhuvalu; kollaseks või pruuniks muutunud nahavärvus ja silmavalged; väga pruun uriin ja heledad väljaheited koos palavikuga ja värisemisega – need võivad viidata sapipõie või sapijuhtede tõsisele põletikule või ummistusele, mis vajavad kiiret sekkumist.