Kolangiograafia
Kolangiograafia on diagnostiline uuring, mille käigus uuritakse sapmeputkeid (kolanžeesid). See võimaldab näha sapmeputkete anatoomiat, avastada ahenemisi, takisteid, kive või muid patoloogilisi muutusi. Uuringut kasutatakse sageli kollatõve (obstruktiivse kollatõve) ja sapipõie ning sapiteede haiguste diagnoosimisel.
- Sapmeputkete visuaalne kuvamine kontrastaine abil.
- Võimaldab hinnata sapmeputkete läbimõõtu, kulgevust ja struktuuri.
- Kasutatakse takistuste (nt kivid, kasvajad, ahenemised) lokaliseerimiseks.
- MR kolangiograafia (MRCP) – mitteinvasiivne meetod magnetresonantstomograafi abil.
- ERCP (endoskoopiline retrogradne kolangiograafia) – kombineerib endoskoopia ja röntgeni.
- PTC (läbinahalne transhepaatne kolangiograafia) – kontrastaine süstitakse otse maksa sapijuhadesse.
- Intraoperatiivne kolangiograafia – teostatakse kirurgilise sekkumise ajal.
- Enamasti tuleb olla tühi kõht (6-8 tundi enne uuringut).
- Teatud juhtudel määratakse antibiootikumiprofilaks võimeva infektsiooni ennetamiseks.
- Patsient peab teatama arstile kõikidest allergiatest, eriti kontrastainete suhtes.
- MRCP puhul tuleb eemaldada kõik metallesemed.
- ERCP puhul viib gastroenteroloog õhukese toru (endoskoobi) suu kaudu kaksteistsõrmiksooli, süstib kontrastaine sapipõiejuha suudmesse ja teeb röntgenpildid.
- MRCP puhul asetatakse patsient magnetresonantstomograafi ja tehakse ilma kontrastaineta või veinikontrastainet kasutades kõrgema eraldusvõimega pilte.
- PTC puhul punktsioon tehakse läbi naha ja maksakoe, kontrastaine süstitakse otse sapijuhadesse, seejärel tehakse röntgenpildid.
- Uuring kestab olenevalt meetodist 30–90 minutit.
- Sapikivid (koledokolitiaas) – kontrastaine täitemängud või varjundid sapmeputkedes.
- Pahaloomulised või healoomulised kasvajad – näitavad koonusjaid ahenemisi või täielikku sulgumist.
- Primaarne skleroseeriv kolangiit – omapärane "pärlikaela" välimusega ahenemised ja laienemised.
- Sapmeputkete ahenemised (stentuuringud) – võivad olla põletikulised, traumaatilised või kaasasündinud.
- Sapipõie kivid või põletik – võivad põhjustada sekundaarseid muutusi sapmeputketes.
- Takistus võib põhjustada kollatõve (kolestaasi) – nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks.
- Põletikulised muutused võivad viidata infektsioonile (nt kolangiit).
- Kasvaja kahtlus nõuab kohest edasist biopsiat või kirurgilist sekkumist.
- Anatoomilised anomaaliad võivad olla kaasasündinud (nt sapipõie tsüstid).
- Kollatõbi (eriti kui veretestid viitavad obstruktiivsele kollatõvele).
- Põletikuline sapipõie (koletsüstiit) või kolangiit.
- Kahtlus sapikivide või -kasvajate olemasolus.
- Põletikuliste soolehaiguste (nt Crohn'i tõbi) korral kahtlus sapiteede kaasosalusest.
- Enne või pärast sapipõieoperatsiooni sapiteede anatoomia hindamiseks.
- Gastroenteroloog
- Kirurg (eriti hepatobiliaarkirurg)
- Onkoloog (kasvajate leviku hindamiseks)
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
6Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!