Randmenekanali sündroom

Randmenekanali sündroomi otsest põhjust ei ole, kuid see on seotud kõhunärvi kokkusurumisega kanalis. Riskitegurid, mis suurendavad surve teket, on:
- Korduvad liigutused: Pikaajaline töö vibreerivate tööriistade või arvutihiirega, mis nõuab randme korduvat painutamist ja sirutamist.
- Anatoomilised tegurid: Väiksem randmenekanal sünnist saati, randmeluu murd või artriit, mis kitsendab kanalit.
- Sugu ja hormonaalsed muutused: Naised, eriti raseduse või menopausi ajal, on suuremas riskis tänu vedelikupeetusele ja kudede paistetusele.
- Terviseseisundid: Diabeet, kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos), reumatoidartriit, rasvumine.
- Muud tegurid: Perekondlik kalduvus (pärilikkus), suitsetamine, mis halvendab vereringet.

Randmenekanali sündroomi diagnoosimine algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga. Neurolog kontrollib tunnetust, refleksse ja lihaste jõudu. Täpsemaks kinnituseks kasutatakse spetsiaalseid teste ja uuringuid:
- Tineli ja Phaleni test: Füüsikalised testid, mis provotseerivad tuimust ja kihelevat tunnet randmele survet avaldades või seda painutades.
- Elektroneuromüograafia (ENMG): See on peamine objektivne meetod, mis hindab närviimpulsside kiirust ja tugevust, et tuvastada närvi kahjustuse ulatust ja asukohta.
- Ultraheliuuring (ultrahel): Võimaldab visualiseerida randmenekanali anatoomiat, näha närvi paistetust või paksenemist ning välistada muid põhjusi (nt kõõluse põletik).
- Magnetresonantstomograafia (MRI): Kasutatakse harvem, kui kahtlustatakse mõnda muud põhjust (nt kasvaja) või korduvat sündroomi pärast operatsiooni.

Ravi lähenemine sõltub sündroomi raskusastmest ja kestusest. Eesmärk on leevendada survet närvi pealt ja taastada funktsioon.
- Konservatiivne ravi: See on esmane valik kerge kuni mõõduka sündroomi korral. See hõlmab:
* Randme puhkerežiimi ja orteseid: Öise või ööpäevase randmesplaadi kandmine, et hoida randme neutraalses asendis ja vältida painutamist.
* Füsioteraapiat: Eriliigutused ja venitusharjutused, et parandada randme liikuvust ja vähendada survet.
* Ravimite manustamine: Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) valu leevendamiseks. Randmekanalisse süstitud kortikosteroidid (näiteks kortisoon) on tõhusad põletiku ja paistetuse vähendamiseks.
- Kirurgiline ravi (randmenekanali avamine): Soovitatakse siis, kui konservatiivne ravi ei anna tulemusi või sümptomid on tõsised. Protseduur, mida nimetatakse endoskoopiliseks või avatud randmenekanali avamiseks, hõlmab põikrandmelise sideme lõikamist, et kanalit laiendada ja survet närvi pealt eemaldada. See on tavaliselt vähetraumaline protseduur, mis võimaldab kiiret taastumist.

Oluline on otsida arstiabi varem, kui hiljem, et vältida püsivat närvi kahjustust. Konsulteerige arstiga kohe, kui märkate järgmisi murettekitavaid sümptomeid:
- Tuimus, kihelev või valu pöialas, nimetis- või keskmises sõrmes, mis on püsiv või halveneb, eriti kui see ärkab teid öösiti une pealt.
- Püsiv nõrkus käes, mis takistab igapäevaste toimingute sooritamist (näiteks söömist, riietumist).
- Käelihaste märgatav hõrenemine või hääbumine peopesa pöialapoolsemas osas.
- Sümptomid, mis ei leevene pärast mõne nädala jooksul isehoidmist (nt randme puhkamist, ortoseid kandmist) või mis naasevad pidevalt.
Ärge oodake, kuni valu muutub talumatuks või lihasnõrkus püsivaks. Neurolog või ortoped on spetsialistid, kelle poole võib esmalt pöörduda.