Potti tõbi (tuberkuloosne spondiliit)
Kirjeldus
Potti tõbi on tuberkuloosi tüsistus, mis kahjustab selgroogu ja lülisäsi. See on tõsine krooniline infektsioonihaigus, mis võib põhjustada püsivat valu, selgroo deformatsioone ja isegi neuroloogilisi kahjustusi, kui seda õigeaegselt ei avastata ja ravida.
Potti tõbi on Mycobacterium tuberculosis-bakterite põhjustatud infektsioon, mis lokaliseerub peamiselt selgroolülidesse ja nendevahelistesse ketastesse. Bakterid levivad vereringe kaudu kopsudest või muudest esmastest nakkuskolletest selgroosse, kus nad põhjustavad põletikulist reaktsiooni ja lülikoede hävimist (nekroosi). Enim kahjustatakse rinniku ja nimmiku piirkonna lülisid. Haigus võib lülisäsi lõhkuda, põhjustada moonutusi (küürukas) ja survestada seljaaju juuri või isegi seljaaju ennast.
- Pidev, lokkav selja- või kaelavalu, mis võib tugevneda öösel või puhkeolekus.
- Liigeste jäikus ja piiratus liikumises, eriti hommikul.
- Üldine nõrkus, väsimus ja vähenenud töövõime.
- Madalakõrge kehatemperatuur (subfebriilsus) ja öine higistamine.
- Kaalulangus ja isutus.
- Selgroo visuaalne moonutus (küürukas).
- Neuroloogilised häired: jäsemete nõrkus, tunnetushäired (kihelustunne, tuimus) või halvatus.
- Talitlushäired, näiteks uriini- või fekaalpidamatuse tekke.
- Lihaste atroofia (mahajäämus) ja reflekside muutused.
- Abstsesside (mädanikute) teke selja piirkonnas, mis võivad välja puutuda.
Põhipõhjus on tuberkuloosibakteri (Mycobacterium tuberculosis) infektsiooni levimine selgroosse. Risk suureneb järgmistel juhtudel: 1) Kopsu- või muude organite tuberkuloosi olemasolu anamneesis; 2) Tihe kontakt tuberkuloosihaigega (eriti kopsutuberkuloosiga); 3) Nõrgenenud immuunsüsteem (HIV, pikaajalised kortikosteroidid, diabeet, pahaloomulised haigused); 4) Ebasoodsad sotsiaalmajanduslikud tingimused, alatoitlus; 5) Vanus: haigus esineb sagedamini täiskasvanutel, kuid võib ilmneda ka lastel.
Diagnoos põhineb kliinilisel kahtlusel, anamneesil ja erinevatel uurimismeetoditel. Kõige olulisemad sammud on: 1) Kliiniline läbivaatus selja vormi, liikuvuse ja neuroloogilise seisundi hindamine. 2) Pildidiagnostika: selgroo röntgen (näitab lülide hävimist); arvutitomograafia (CT) lülide hävimise täpseks hindamiseks; magnetresonantstomograafia (MRT) infektsiooni ulatuse, abstsesside ja seljaaju survestuse näitamiseks. 3) Laboratoorsed uuringud: tuberkuliinproov (Mantoux test), IGRA-veretest; ESR ja CRP on sageli tõstunud. 4) Biopsia ja bakterikultuur: lülibiopsia tegemine juhendatava pildi abil ja saadud koe mikroskoopiline uurimine ning bakterite kasvatamine kultuuris (kuldne standard diagnoosi kinnitamiseks).
Ravi on kompleksne ja pikk, keskmiselt 6–18 kuud. 1) Antituberkuloosravi (ATR): põhiline ravimeetod. Kasutatakse mitme ravimi kombinatsiooni (nt isoniaziid, rifampitsiin, pürasinamiid, etambutol) vastupanu vältimiseks. 2) Kirurgiline ravi: on vajalik juhtudel, kui on seljaaju surve, suur deformatsioon, abstsess või konservatiivne ravi ei anna tulemust. Eesmärgid on dekompressioon (surve eemaldamine), abstsessi dreenaaž ja selgroo stabiliseerimine. 3) Toetav ravi: Valuvaigistid, füüsikateraapia selja tugevdamiseks ja liikuvuse säilitamiseks, ortopeediliste seadmete (korsettide) kasutamine mõnel juhul. Tähtis on ka tasakaalustatud toitumine ja puhkus.
Arstile pöördumist nõuavad järgmised olukorrad: 1) Seljavalu, mis kestab üle kahe nädala ja ei leevene tavaliste valuvaigistitega, eriti öine valu. 2) Selja piirkonnas tekkiv nähtav moonutus (küürukas). 3) Neuroloogiliste sümptomite ilmnemine: jäsemete nõrkus, kõndimisraskused, tuimus, kihelustunne või talitlushäired (kusemise, defekatsiooni pidamatuse probleemid). 4) Üldiste infektsioonimärkide (pikk kestev palavik, öine higistamine, kaalulangus) esinemise korral, eriti kui on teada kontakt tuberkuloosihaigega või endisel tuberkuloosidiagnoosil. Need on punased lipud, mis nõuavad kiiret ja põhjalikku neuroloogilist ja ortopeedilist hindamist.