Vereviljelus

Kirjeldav

Näitaja kohta

Vereviljelus on bakterioloogiline test, mille käigus püütakse vereproovist kasvatada baktereid või seeni, mis võivad põhjustada veremürgitust (septikutseemi) või muud tõsist infektsiooni. See on oluline diagnostiline meetod, mis aitab tuvastada patogeenseid mikroobe ja määrata nende tundlikkust antibiootikumidele, võimaldades seeläbi valida kõige efektiivsemat ravimit.

Mis on vereviljelus?

Funktsioon

Bakterite või seente tuvastamine veres
Infektsiooni põhjustaja kindlakstegemine
Antibiootikumitundlikkuse määramine (antibiogramm)

Päritolu ja olemus

Kasvatatakse vereproov spetsiaalses keskkonnas
On kuldne standard sepsisie põhjustaja tuvastamiseks
Võib olla aeroobne või anaeroobne viljelus

Ettevalmistus ja protseduuri käik

Ettevalmistus

Tavaliselt erilist ettevalmistust ei vaja.
Veri võetakse enne antibiootikumide manustamist, kui võimalik.
Veneepunktsioonikoht puhastatakse hoolikalt, et vältida nahapinna mikroobide sattumist proovi (kontaminatsiooni).

Protseduur

Veri võetakse tavaliselt mitmest erinevast veresoones (tavaliselt 2-3 komplekti).
Iga proov kantakse erinevatesse viljeluskeskkondadesse (näiteks aeroobsetesse ja anaeroobsetesse pudelitesse).
Pudelid paigutatakse inkubaatorisse, kus neid hoitakse kehatemperatuuri lähedal 5-7 päeva, jälgides mikroobide kasvu.
Kui kasv esineb, tuvastatakse mikroob ja tehakse antibiootikumitundlikkuse test.

Positiivne vereviljeluse tulemus

Mis see tähendab?

Positiivne tulemus näitab, et veres on leitud elusaid baktereid või seeni.
See kinnitab veres olevat infektsiooni (bakteeremia või fungemeia).
Leitud mikroobi tüüp annab vihje infektsiooni allikale (nt kuseeinfect, kopsupõletik).

Levinumad põhjustajad

Gram-positiivsed kokid (nt Staphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae)
Gram-negatiivsed pulgad (nt Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae)
Seened (nt Candida liigid) – harvem

Kliiniline tähtsus

Võimaldab sihtravimist konkreetse antibiootikumiga.
Pikaajaline või korduv positiivne viljelus võib viidata siseelundite infektsioonile (nt südameklapi infektsioon).
On eriti oluline raskekujuliste patsientide, näiteks intensiivravi osakonnas viibijate puhul.

Indikatsioonid: millal tehakse vereviljelust?

Peamised sümptomid ja kahtlused

Kõrge palavik, eriti külmavärinaga
Arusaamatu madal vererõhk (septiline šokk)
Kiirenenud pulss ja hingamine
Uimasus, segasus
Põletikunäitajate tõus veres (nt CRP, prokaltsitoniin)

Riskirühmad

Imunopuudulikkusega (nt keemoteraapia, transplantatsioon)
Krooniliste haigustega (diabeet, neerupuudulikkus)
Pärast suuri operatsioone või vigastusi
Kesknärvisüsteemi seadmetega (šunt) või pikaldase veenisisese katetriga

Kes tellib ja analüüsib?

Proovi tellib tavaliselt **perearst**, **infektoloog** või **intensiivist**.
Tulemust analüüsivad **mikrobioloogid** ja **kliinilised patoloogid**.
Lõpliku tulemuse ja raviplaani koostamisel osaleb **infektoloog** või vastav eriarst.

Seotud uuringud

Seotud haigused

Sepsis 85% Kopsutuberkuloos 80% Ekstrapulmonaarne tuberkuloos 75% Latentne tuberkuloos 70% Miliäärne tuberkuloos 65% Potti tõbi (tuberkuloosne spondiliit) 60% Listerioos 55% Brucelloos 50% Tulareemia 45% Sügel (Anthrax) 40% Leptospiroos 35% Rotihammust palavik 30% Shigelloos 25% Kampülobakterioos 20% Jersinioos 15% Koolera 10% E. coli infektsioon 5%

Otsi näitajat

11-dehidrotromboksaani B2 11-deoksükortisool 13q deletsiooni uuring 14-3-3 valk CSF-is 16-alfa-hüdroksüestron 17-alfa-hüdroksüprogesteroon 17-hüdroksüprogesteroon 1q amplifikatsiooni uuring 2-hüdroksüestrioon 2-metoksüestron 2-tunnine glükoositaluvuse test 216 toidu intolerantsuse uuring 24 tunni uriinikreatiinini tase 24-tunnine Holteri monitorimine 24-tunnine pH-meetria 24-tunnine uriinalbumiin 24-tunnine uriini fosfor 24-tunnine uriini kaalium 24-tunnine uriini tsüstiin 24-tunnine uriini valkproteiin