Vereviljelus
Vereviljelus on bakterioloogiline test, mille käigus püütakse vereproovist kasvatada baktereid või seeni, mis võivad põhjustada veremürgitust (septikutseemi) või muud tõsist infektsiooni. See on oluline diagnostiline meetod, mis aitab tuvastada patogeenseid mikroobe ja määrata nende tundlikkust antibiootikumidele, võimaldades seeläbi valida kõige efektiivsemat ravimit.
- Bakterite või seente tuvastamine veres
- Infektsiooni põhjustaja kindlakstegemine
- Antibiootikumitundlikkuse määramine (antibiogramm)
- Kasvatatakse vereproov spetsiaalses keskkonnas
- On kuldne standard sepsisie põhjustaja tuvastamiseks
- Võib olla aeroobne või anaeroobne viljelus
- Tavaliselt erilist ettevalmistust ei vaja.
- Veri võetakse enne antibiootikumide manustamist, kui võimalik.
- Veneepunktsioonikoht puhastatakse hoolikalt, et vältida nahapinna mikroobide sattumist proovi (kontaminatsiooni).
- Veri võetakse tavaliselt mitmest erinevast veresoones (tavaliselt 2-3 komplekti).
- Iga proov kantakse erinevatesse viljeluskeskkondadesse (näiteks aeroobsetesse ja anaeroobsetesse pudelitesse).
- Pudelid paigutatakse inkubaatorisse, kus neid hoitakse kehatemperatuuri lähedal 5-7 päeva, jälgides mikroobide kasvu.
- Kui kasv esineb, tuvastatakse mikroob ja tehakse antibiootikumitundlikkuse test.
- Positiivne tulemus näitab, et veres on leitud elusaid baktereid või seeni.
- See kinnitab veres olevat infektsiooni (bakteeremia või fungemeia).
- Leitud mikroobi tüüp annab vihje infektsiooni allikale (nt kuseeinfect, kopsupõletik).
- Gram-positiivsed kokid (nt Staphylococcus aureus, Streptococcus pneumoniae)
- Gram-negatiivsed pulgad (nt Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae)
- Seened (nt Candida liigid) – harvem
- Võimaldab sihtravimist konkreetse antibiootikumiga.
- Pikaajaline või korduv positiivne viljelus võib viidata siseelundite infektsioonile (nt südameklapi infektsioon).
- On eriti oluline raskekujuliste patsientide, näiteks intensiivravi osakonnas viibijate puhul.
- Kõrge palavik, eriti külmavärinaga
- Arusaamatu madal vererõhk (septiline šokk)
- Kiirenenud pulss ja hingamine
- Uimasus, segasus
- Põletikunäitajate tõus veres (nt CRP, prokaltsitoniin)
- Imunopuudulikkusega (nt keemoteraapia, transplantatsioon)
- Krooniliste haigustega (diabeet, neerupuudulikkus)
- Pärast suuri operatsioone või vigastusi
- Kesknärvisüsteemi seadmetega (šunt) või pikaldase veenisisese katetriga
- Proovi tellib tavaliselt **perearst**, **infektoloog** või **intensiivist**.
- Tulemust analüüsivad **mikrobioloogid** ja **kliinilised patoloogid**.
- Lõpliku tulemuse ja raviplaani koostamisel osaleb **infektoloog** või vastav eriarst.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
12Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!