Põletikuline rinnavähk (Inflammatory Breast Cancer)
Kirjeldus
Põletikuline rinnavähk on haruldane, kuid äärmiselt agressiivne rinnavähk, mis kulgeb teistmoodi kui enamik teisi rinnavähke. See ei pea tingimata ilmuma kompaktsena sõlmena, vaid levib nagu nahapõletik, põhjustades rinnas kiiret ja märgatavaid muutusi. Õigeaegne äratundmine ja kiire ravi on elutähtsad.
Põletikuline rinnavähk (IBC) on haruldane, kuid väga agressiivne vähivorm, mis moodustab ligikaudu 1–5% kõigist rinnavähijuhtumitest. Erinevalt teistest rinnavähkidest ei pruugi see tekitada selgelt piiritletud kasvajat (sõlme), mida oleks võimalik käega katsudes tunda või mammograafias näha. Haiguse puhul tungivad vähirakud nahalümfijuhaanetesse (lümfisooned), mis asuvad rinnanaha all. See blokeerib lümfisooned, põhjustades iseloomulikke põletikulisi sümptomeid nagu punetus, palavik ja turse. Haigus areneb kiiresti, sageli mõne nädala või kuu jooksul, mistõttu seda peetakse üheks raskemini ravituks vähivormiks. See on seetõttu eriti oluline ära tunda ning diagnoosida ja hakata ravima võimalikult varakult.
- Kiiresti leviv punetus (erütseem), mis hõlmab rohkem kui kolmandiku rinnast. Nahk võib olla roosakas, punakas-lillakas või sinakas, sarnanedes infektsioonile (nt mastiidile).
- Märkimisväärne rinnanaha paisumine (ödeem) ja turse. Nahk võib tunduda paks ja poriline nagu apelsinikoore (seda nimetatakse ka "apelsinikoore"-efektiks või peau d'orange'iks).
- Rinna suurenemine, raskus ja soojuse tundmine puudutamisel.
- Püsiv, valulik või sügelev tunne rinnas.
- Rinnanibude sissepoole tõmbumine või muud muutused (nt põletik või hilbed).
- Käeaugu piirkonnas või kaelal suurenenud lümfisõlmed.
- Pidev, alateadvikust valu rinnas.
- Naha muutused, näiteks lohud või sooned.
- Üldised gripilaadsed tunnused nagu väsimus, kõrge kehatemperatuur, lihasevalu või kaalukaotus ilma selge põhjuseta (eriti haiguse edasijõudmisel).
Põletikulise rinnavähki täpset põhjust ei tunta, kuid see on seotud vähirakude mutatsioonidega, mis võimaldavad neil kasvada ja levida kiiresti lümfisoonte kaudu. Põhilised riskitegurid on sarnased teiste rinnavähkidega, kuid IBC esineb sageli noorematel naistel (keskmiselt 40–50 aastat vanust) võrreldes teiste rinnavähkidega. Risk suureneb naistel, kellel on: 1) Perekondlik rinnavähiajalugu, eriti BRCA1 või BRCA2 geenide mutatsioonid. 2) Isiklik vähiajalugu. 3) Rasvumine. 4) Pikemaajaline hormonaalravi (nt menopausi ajal). Oluline on märkida, et põletikuline rinnavähk EI ole seotud tavapärase rinna põletikuga (mastiit) või infektsiooniga, kuigi sümptomid võivad olla väga sarnased.
Diagnoosimine võib olla keeruline, kuna esialgsed sümptomid sarnanevad infektsiooniga ja esinemine on haruldane. Kui kahtlustatakse põletikulist rinnavähki, viiakse läbi mitmeid uuringuid: 1) Füüsiline läbivaatus: arst hindab rinnanaha seisundit, turse ja lümfisõlmi. 2) Pildiuuringud: Mammograafia ja rinna ultraheli, kuigi need ei pruugi alati haigust tuvastada. Kuldstandardiks on magnetresonantstomograafia (MRI), mis näitab põletikulist levikut ja vähirakkude tungimist lümfisoonedesse. 3) Biopsia: Otsustav uuring. Nahast ja rinnakoest võetakse väike proov (naha- ja südamusbiopsia), mida uuritakse mikroskoobiga, et kinnitada vähirakkude olemasolu ning määrata nende tüüp ja retseptorid (nt östrogeen-, progesteroon- ja HER2-retseptorid). 4) PET/CT skaneerimine või luuskan: et hinnata, kas vähk on levind teistesse elunditesse (metastasid).
Põletikulise rinnavähki raviks kasutatakse agressiivset ja mitmekihilist lähenemist. Ravi algab tavaliselt süsteravi (kemoteraapia), mida järgnevad kirurgia ja/või kiiritusravi. 1) Süsteravi: Ensimmäinen samm on tavaliselt eelnevv kemoteraapia, mille eesmärk on vähendada kasvajat ja põletikku enne operatsiooni. Kui vähk on HER2-positiivne, lisatakse sihtravimid (nt trastuzumab, pertuzumab). Hormoontundliku vähk puhul võidakse kasutada hormoonravi. 2) Kirurgia: Pärast kemoteraapiat tehakse tavaliselt radikaalne mastektomia (terve rinnakoe eemaldamine). Lümfisõlmede eemaldamist (aksiillaarne lümfadenektomia) tehakse sageli. Rinnaehitusplastika võib toimuda hiljem. 3) Kiiritusravi: Pärast operatsiooni kiiritatakse rindkere seina ja lümfisõlmede piirkond, et hävitada võimalikud allesjäänud vähirakud. 4) Hooldusravi: Pärast põhiravi jätkatakse vajadusel siht- või hormoonraviga aastaid, et vähendada tagasituleku riski. Ravi planeeritakse individuaalselt patsiendi vähitüübi ja leviku alusel.
Konsulteerige KOHE arstiga (esmalt perearsti või günekoloogiga), kui märkate ühte või mitut järgmistest tunnustest, mis ei kao ise mõne päeva jooksul või halvenevad: - Rinnanaha kiire ja laialdane punetus, turse või soojuse tunne. - Rinnanaha muutused, mis sarnanevad apelsinikoorega (porine ja sügavate soontega välimus). - Rinna kiire ja märgatav suurenemine või deformatsioon. - Püsiv valu, tundlikkus või sügelus ühes rinnas. - Rinnanibude sissepoole tõmbumine või muud järsud muutused. - Käeaugu või kaelal ilmuvad suurenenud või kõvad lümfisõlmed. Ärge oodake. Kuigi need sümptomid võivad olla seotud mittemaligntse põhjusega (nt infektsioon), on põletikulise rinnavähki kahtlustades kriitilise tähtsusega kiire eriarsti juurde saamine. Ärge võtke ravimeid (nt antibiootikume) ilma arsti täpset diagnoosi ja soovituseta.