Päraku fistel
Kirjeldus
Päraku fistel on krooniline haigus, mille korral välja areneb kanalik (fistel) päraku ümbruse nahale. See on sageli valulik ja võib põhjustada korduvaid infektsioone, mistõttu õigeaegne diagnoos ja ravi on väga olulised.
Päraku fistel on väike, torukujuline kanal või käik, mis ühendab pärakusisest limaskesta pärakualuse nahaga. See tekib tavaliselt pärast põletikulist protsessi pärakupiirkonnas, näiteks pärakualuse abstsessi. Kui abstsess (mädanik) ei tühjene korralikult või kordub, võib tekkida kanal, mis jääb püsima. See käik võib ühendada sise- ja väliskeskkonda, põhjustades välisavause, millest võib erituda verd, mäda või vedelikku. Fistel võib olla väga ebamugav ning ilma ravi taastuda ja süveneda.
- Pidev või hooajaline valu pärakupiirkonnas, mis võib oleneda istumisest või liigutustest.
- Punetus, turse ja ärritus päraku ümbruses.
- Eritiste (näiteks mäda, veri või selge vedelik) ilmumine päraku lähedal asuvast väikesest avausest või muhust.
- Haisev eritis.
- Naha ärritus või sügelus pärakupiirkonnas eritise tõttu.
- Kerge palavik või üldine väsimustunne infektsiooni korral.
- Valu soolatühenduse ajal.
- Pärakualuse abstsessi korduv ilmnemine (mädanikupunn).
Enamik päraku fisteleid on seotud pärakualuse abstsessiga, mis on põletikuline mädanikupunn. Peamised põhjused ja riskitegurid hõlmavad: Pärakualuse abstsessi korduvust või ebaadekvaatset ravimist; Kroonilisi põletikulisi soolestikuhäireid, nagu Crohn'i tõbi, mis suurendab oluliselt fistli tekkimise riski; Pärakupiirkonna vigastusi või kirurgilisi sekkumisi; Mõned nakkushaigused (nt tuberkuloos või suguelundite infektsioonid); Endast või suurenenud rõhu tõttu pärakupiirkonnas; Diabeeti, mis võib halvendada haavade paranemist.
Päraku fistli diagnoosimiseks viib proktoloog või kirurg läbi järgmised sammud: Anamneesi võtmine ja füüsiline uuring: Arst küsib sümptomite kohta ja vaatleb pärakupiirkonda, otsides välisavauseid, punetust või turse. Sõrmuuring: Seda tehakse sageli kohaliku tuimestusega, et hinnata fistli suunda, sügavust ja võimalikke siseavauseid. Proktoskoopia või anoskoopia: Spetsiaalse instrumentiga vaadeldakse pärakusisest limaskesta. Täiendavad kuvamis-uuringud: Vajadusel tehakse magnetresonantstomograafia (MRI), et täpselt kaardistada fistli käigu tee ja suhe ümbritsevatele kudedele. See on eriti oluline keerukate või korduvate fistlite puhul. Mõnikord võib olla vajalik ka kontrastainega ultraheli või fistulograafia.
Päraku fistli põhiravi on kirurgiline, kuna medikamentoosne ravi tavaliselt ei paranda seda. Ravimeetod valitakse sõltuvalt fistli asukohast, keerukusest ja põhjustest. Peamised kirurgilised meetodid: Fistulotoomia: Kõige levinum protseduur, mille käigus fistli käik lõigatakse lahti, lastes haaval paraneda alt üles. See sobib enamikule lihtsatele fistlitele. Setoni paigaldamine: Keerulisemate või kõrgete fistlite puhul võib arst paigaldada spetsiaalse niidi (seton), et aeglaselt lõigata läbi kude või hoida fistlit avatuna infektsiooni ärahoidmiseks enne lõplikku operatsiooni. Varjestatud kudede liigutamine (advancement flap): Keeruliste fistlite või ebaõnnestunud eelneva operatsiooni korral võetakse tervest limaskohast lapp, mis asetatakse fistli siseavausele. Biologilised liimid või korgid: Mõnel juhul kasutatakse fistli sulgemiseks spetsiaalseid materjale. Oluline on ravida ka aluseks olevat haigust (nt Crohn'i tõbi). Pärast operatsiooni on oluline hügieen ja järgida arsti juhiseid haavahoolduse kohta.
Pöörduge proktoloogi või üldkirurgi poole kohe, kui märkate järgmisi sümptomeid: Püsivat valu, turse või kinnisust pärakupiirkonnas; Pärakupiirkonnast eritise (eriti mäda või veri) ilmumist; Korduvaid pärakualuse abstsesse (mädanikupunnid); Sümptomite halvenemist või palaviku teket. Ärge viivitage, sesti fistlid ei paraneta iseenesest ja võivad aja jooksul muutuda keerukamaks. Eriti kiire konsultatsioon on vajalik immuunpuudulikkuse, diabeedi või põletikulise soolestikuhäirega patsientidel.