Panuveiit

Panuveiit on silma sisekesta (uvea) üldine põletik. Uvea koosneb kolmest põimunud osast: iirisist (värvi osa), kõõrdekihist (vereringe ja toitaineid pakkuv kiht) ja kõõrdekihihõrendist (silma seesmine osa). Panuveiidi puhul on põletikuline protsess laienenud kõigile neile osadele või peaaegu kogu uveale. See põhjustab selle piirkonna vere- ja lümfisoonte kahjustumist, mille tulemusel tekivad silma siserõhk, lööve (eksudaadid), veresoonte läbipaistvuse suurenemine ja võimalikud armetised (häilumisjäljed). Haigus võib olla äge (kiire algusega) või krooniline (pikaajaline), sageli põhjustades korduvaid põletikuhoode.

Panuveiidi täpset põhjust ei ole alati võimalik tuvastada (idiofaatiline panuveiit). Siiski seostatakse seda mitmete teguritega:

• Autoimmunnsed haigused: Organism ründab omaenda kudesid (nt sarkoidoos, Behceti tõbi, süstemaatne erütematoosne luupus).
• Nakkused: Viirused (nt tsütomegaloviirus, herpesviirus), bakterid (nt tuberkuloos, süüfilis), seened või parasiidid (nt toksoplasm).
• Genetilised tegurid: Teatud geenid (nt HLA-B27) suurendavad haigestumisriski.
• Trauma või silmaoperatsioon: Võib põhjustada põletikulist reaktsiooni.
• Süsteemsed põletikulised haigused: Näiteks reumatoidartriit või Crohn'i tõbi.
• Tumori kaasamine: Harvadel juhtudel võib silma või lähedaste organite vähk põhjustada põletikku (maskeeritud sündroom).
• Mõned ravimid: Väga harva võivad mõned ravimid põhjustada uveiiti kui kõrvaltoimet.

Panuveiidi diagnoosi seab silmaarst (oftalmoloog), läbi viies põhjaliku silma ja üldise tervise uuringu.

Silma uuringud:

• Visuaalne teravuse test: Nägemise selguse hindamine.
• Lõhetõmbe biomikroskoopia: Üksikasjalik silma eesmise ja keskmise osa uurimine spetsiaalse mikroskoobiga.
• Silmapõhja uuring (oftalmoskoopia): Võrkkesta, kõõrdekesta ja optilise närvi hindamine pärast pupilli laiendamist tilgadega.
• Sisemise rõhu mõõtmine (tonomeetria): Glaukoomi riski hindamine.
• Optiline koherentne tomograafia (OCT): Üksikasjalik võrkkesta ja kõõrdekesta kihistuse pilt.
• Silma ultraheli: Kasulik, kui silma läbipaistvus on halvenenud (nt klaaskeha uduse tõttu).

Üldised uuringud:

• Vereanalüüs: Põletikumarkerid (CRP, ESH), autoantikehade testimine, nakkuste testimine.
• Rindkere röntgen või CT: Sarkoidoosi või tuberkuloosi välistamiseks.
• Spetsiifilised testid: Näiteks tuberkuliinnaat, HLA-B27 tüüpimine.
• Konsultatsioonid teiste eriarstidega: Reumatoloogi, infectoloogi või immunoloogi juures, kui kahtlustatakse süsteemset haigust.

Ravi eesmärk on kiiresti summutada põletikku, vähendada kahjustusi, taastada nägemine ja vältida tagasilange. Ravivalik sõltub põletiku raskusastmest ja põhjusest.

Põletikuvastane ravi:

• Kortikosteroidid: Ravi alus. Alguses kasutatakse suurtes annustes, seejärel annust vähendatakse. Vormid: tilgad (kergete juhtude puhul), süstid silma ümbruse või silma sisse (tugevama põletiku korral), tableid või süstid veeni (väga raske põletiku korral).
• Immunosupressandid: Kui steroidid ei ole piisavalt tõhusad või põhjustavad tõsiseid kõrvaltoimeid. Näiteks metotreksaat, tsüklofosfamid, mikofenolaat.
• Bioloogilised preparaadid: Uuemad ravimid, mis sihtmärgistavad spetsiifilisi põletikukaskaadi osi (nt infliksimab, adalimumab).

Põhjuste ravi: Kui leitakse spetsiifiline põhjus (nt infektsioon), viiakse läbi suunatud ravi (nt antibiootikumid, antiviraalsed ravimid).

Külgnevuste ravi: Glaukoomi (kõrgenenud silmasiserõhu) või katanakti (käkistajahalli) ravi, mis võivad tekkida nii haiguse kui ka pikaajalise steroidravi tulemusena.

Kirurgiline ravi: Harvadel juhtudel, kui tekivad tüsistused nagu võrkkesta detšment (eraldumine) või püsiv klaaskeha udusus, mis ei kao raviga.

Oluline on kiiresti otsida spetsialisti abi, et vältida pöördumatuid nägemiskahjustusi.

Pöörduge SILMAARSTI (oftalmoloogi) juurde KOHE, kui teil on järgmised sümptomid:

• Äkiline või kiiresti halvenev nägemise hägustumine ühel või mõlemal silmal.
• Püsiv või tugev silmavalus, eriti valguse all.
• Suurenenud silma punetus koos ärritusega.
• Suur hulk ujuvaid täppe või „sääski“ nägemisväljas, eriti kui need kaasnevad välgunähtustega.
• Mis tahes muutus öise nägemise või värvide tajumise osas.

Kui teil on juba panuveiidi diagnoos, pöörduge arsti poole UUESTI, kui:

• Teie sümptomid halvenevad kuigi te järgite ravikava.
• Teil on äkine uus sümptom, näiteks välgunähtused või varju langemine nägemisväljale.
• Teil tekivad steroidide tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed (näiteks suur kaalutõus, tundlikkus infektsioonidele, muutused tujus).