Obstipatsioon (Kõhukinnisus)

Obstipatsioon on seisund, kus sooltestikus liiguvad jäägid liiga aeglaselt, põhjustades väljaheite kuivendumist ja kõvenemist. Peamiseks mõjuks on pakssoole, kus toimub veesisalduse imendumine. Kui sisu liigub liiga aeglaselt, imab sool rohkem vett, muutes väljaheite kuivaks ja kõvaks, mis teeb defekatsiooni valulikuks ja vaevaliseks. See võib olla nii ajutine kui ka krooniline probleem.

Obstipatsiooni võivad põhjustada mitmed tegurid. Levinumad hõlmavad dieedi puudujääke, nagu piisamatu kiudainete (viljad, köögivili, teraviljad) tarbimine ja vedelikupuudus. Passiivne eluviis ja füüsilise aktiivsuse puudumine aeglustavad sooleliigutusi. Mõned ravimid (valuravimid, rauapreparaadid, mõned antidepressantid) võivad seda soodustada. Põhjusteks võivad olla ka stress, hormonaalsed muutused (nagu rasedus), vanus ja teatud tervisehäired, nagu irritatiivne soolesündroom või kilpnäärme alatalitlus. Väga oluline on välistada anatoomilised või neuroloogilised põhjused.

Diagnoos algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, mis hõlmab kõhu palpatsiooni. Arst võib küsida sümptomite kestuse, sageduse ja iseloomu kohta. Verianalüüsid aitavad välistada aneemiat, hüpotüreoosi või elektrolüüditasakaalu häireid. Kroonilise või raskema juhtumi puhul võidakse kasutada täiendavaid meetodeid: kolonoskopiat soole struktuuri hindamiseks, soole läbilaskvuse uuringut või radioloogilisi meetodeid (nt röntgen). Oluline on eristada funktsionaalset obstipatsiooni teistest põhjustest.

Ravi põhineb põhjustel ja on suunatud eluviisi muutustele. Esmane soovitus on suurendada kiudainete tarbimist (umbes 25-30 grammi päevas) läbi teraviljade, köögiviljade ja puuviljade ning joogivee hulka. Regulaarne füüsiline aktiivsus stimuleerib sooleperistaltikat. Kui eluviisi muutused ei piisa, võib arst soovitada lahtistavaid vahendeid (laksatiive), näiteks mahulisi (psülliumi seemned), osmootseid (magneesiumi preparaadid) või stimuleerivaid lahtisteid. Väga oluline on vältida pidevat ja kontrollimata iseravi. Mõnel juhul võidakse kasutada retseptiravimeid, mis suurendavad vedelikku sooles. Harvadel juhtudel, kui on mehaaniline takistus, võib olla vaja kirurgilist sekkumist.

Arsti konsultatsioon on vajalik, kui sümptomid kestavad kauem kui kolm nädalat või segavad oluliselt igapäevaelu. Kohest meditsiinilist abi tuleb otsida, kui kaasneb tugev kõhuvalu, oksendamine, soolestuses veritsus või mustade väljaheidetega, seletamatu kaalulangus või kõhukinnisus, mis vaheldub läbilaskimusega. Need võivad olla märgid tõsisematest seisunditest, nagu soolevähk või muud takistused. Rasedatel naistel või väikelastel tuleb sümptomite ilmnemisel alati konsulteerida arstiga.