Kõhukinnisus
Kirjeldus
Kõhukinnisus (obstipatsioon) on levinud tervisehäire, mida iseloomustab haruldane, raskendatud või puudulik soolestiku tühjenemine, mille käigus väljaheide on sageli kuiv ja kõva, ning isik võib tunda ebamugavust, täisolekutunnet või valu.
Kõhukinnisus ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis viitab soolestiku normaalse töö häirile. Tervetel täiskasvanutel peetakse normaalseks soolestiku tühjenemist kolm kuni 12 korda nädalas, olenevalt dieedist ja elustiilist. Kõhukinnisuse korral toimub see harvemini kui kolm korda nädalas ning väljaheidetel on tihti kivikõva, kuiv struktuur, mis teeb tühjenemise valulikuks ja vajab suurt pingutust (straining). Füsioloogiliselt tähendab see seda, et jämedas sooles liiguvad väljaheitekujud liiga aeglaselt, mistõttu sool neelab endasse liiga palju vett, mis muutubki väljaheite kuivaks ja kõvaks. Sageli kaasneb tunde, et soolestik pole pärast tühjenemist täielikult puhastatud.
- Vähene kiudainete (kiudained) tarbimine: puuduvad piisavad kogused köögivilju, puuvilju, teravilju ja täisteratooteid.
- Ebapiisav vedeliku tarbimine: eriti vee ja muude vedelike puudumine toidus.
- Liigne istuv eluviis ja füüsilise tegevuse puudumine, mis aeglustab soolte peristaltikat (liigutusi).
- Stress, reisimine või igapäevarutiini muutus, mis võib häirida soolestiku bioloogilist kella.
- Teatud toiduained: liigne piimatoodete, rasvase või töödeldud toidu tarbimine.
- Rasedus: hormonaalsed muutused ja emakas survet avaldamine sooltele.
- Ravimite kõrvalmõjud: mõned valuvaigistid (eriti opiaadid), rauapreparaadid, mõned antidepressandid, diureetikud (kusivedelikud) ja vererõhu alandajad.
- Metaboolsed ja endokriinsed häired: näiteks hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus) või diabeet.
- Neuroloogilised häired: Parkinsoni tõbi, multiple skleroos või seljaaju kahjustused.
- Soole struktuurilised muutused või haigused: soole läbipääsu ahenemine (stenoos), ärritatud soole sündroom (IBS), soolepõletikulised haigused (nt Crohn'i tõbi) või pahaloomulised kasvajad.
- Pelvispõhja lihaste koordinatsioonihäired (düsfunktsioon): lihased ei suuda õigesti lõdvestuda tühjenemise ajal.
Enamik kõhukinnisuse juhtumeid laheneb elustiili muutmise ja lihtsate koduste meetoditega. Peamine rõhk peaks olema ennetamisel:
1. Suurendage kiudainete tarbimist järk-järgult. Püüdke tarbida 25–30 grammi kiuda päevas. Sööge rohkem teravilju (tatrakaer, odra), köögivilju (brokkoli, porgand), puuvilju (ploomid, õunad, marjad) ja kaunvilju.
2. Joo palju vedelikku. Vähemalt 1,5–2 liitrit vett või muud vedelikku (supp, teed) päevas. Kiudained imavad vett, seega piisava vedelikuta võivad need kinnisuse veelgi süvendada.
3. Olge füüsiliselt aktiivsed. Regulaarne kõndimine, jooks või muu trenn stimuleerib soolte lihaseid ja kiirendab toidu liikumist.
4. Kuulake oma keha signaale. Ärge ignoreerige tühjenemise tungi, sest see võib viia väljaheite kuivumise ja kõvenemiseni.
5. Kaaluge looduslikke abinõusid. Kuum piim, keedetud ploomid või kohv võivad aidata stimuleerida soolestikku.
6. Ilma retseptita ostetavad abivahendid. Võite proovida mahalaxativeid, nagu psüülliumi seemnete kestad (kiudained), magneesiumi preparaate või pehmeid lahtishtevaid. Kasutage neid lühiajaliselt ja järgige pakendil olevaid juhiseid. Pikaajalist kasutamist ilma arsti nõuandeta vältige.
- Tugevad, järsud või krambitaolised kõhuvalud, mis ei lõpene.
- Kõhupuhitus koos oksendamisega, eriti kui oksendis on söögi- või roojajäänuseid (võib viidata soole läbipääsu sulgumisele).
- Väljaheites on selgelt nähtav veri või väljaheide on tärklisvalge või tahmane (must).
- Seotud järsk kaalulangus ilma põhjuseta.
- Kõhukinnisus, mis algab pärast 50. eluaastat või kui perekonnas on soolevähk.
- Kõhukinnisus, mis kestab üle kolme nädala, hoolimata elustiili muutustest ja kodustest abinõudest.
- Kõhukinnisus, millega kaasneb palavik, väsimus või keha nõrkus.
- Väga peenike 'pintsli' või lindikujuline väljaheide (võib osutada kasvajale sooles).
- Anuspraktika tekke tõttu väljaheite suutmatus (inkontinents) või väljaheite väljapressimise vajadus.