Neuroendokriinsed kopsu kasvajad

Neuroendokriinsed kopsu kasvajad on haruldased, enamasti aeglaselt kasvavad kasvajad, mis tekivad mao-põletikuga (pankreases) paiknevatest spetsialiseerunud rakkudest. Need moodustavad ainult väikese osa kogu kopsuvähkide hulgast, kuid nende eripära seisneb selles, et nad võivad eritada hormoone või hormoonisarnaseid aineid, põhjustades iseloomulikke sümptomeid. Õigeaegne diagnoos ja personaliseeritud ravi on nende haiguste puhul eriti olulised.

Kelle poole pöörduda?

Diagnoosimiseks ja raviks pöördutakse tavaliselt selle valdkonna spetsialistide poole:
Endokrinoloog 3 kliinikut

Neuroendokriinsed kopsu kasvajad (NEK-d) on kasvajad, mis arenevad mao-põletikuga (pankreases) leiduvatest neuroendokriinsetest rakkudest. Need rakud ühendavad närvi- ja endokrinsüsteemi omadusi ning on tavaliselt vastutavad seedehormoonide tootmise ja eritamise eest. Kui need rakud muutuvad vähirakkudeks, võivad nad hakata eritama hormoone liigselt või ebaregulaarselt, mis põhjustab mitmesuguseid terviseprobleeme. Enamik NEK-sid on aeglase kasvuga ja võivad püsida pikka aega avastamata, kuid osad võivad olla agressiivsemad ja levida teistesse organitesse (metastaseeruda). Oluline on mõista, et need kasvajad on väga heterogeensed – osad on hormonaalselt aktiivsed (funktsioneerivad), teised aga mitte (mittefunktsioneerivad), mis mõjutab oluliselt nii sümptomeid kui ka raviplaani.

Hormonaalselt aktiivsete kasvajate põhjustatud sümptomid
  • Insulinoom: Liigne insuliini eritumine põhjustab hüpoglükeemiat (madal veresuhkur), mis avaldub higistamisena, värisemise, nõrkusena, segasuse ja teadvusekaotusena.
  • Gastrinoom (Zollinger-Ellisoni sündroom): Liigne gastriini eritumine põhjustab mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, kõhuvalu, kõrvetist (häiret) ning kõhulahtisust.
  • Glükaginoom: Liigne glükagooni eritumine põhjustab iseloomulikku nahalöövet (nekrolüütilist migratoorset erüteemi), suhkrutõbe (diabeeti), kaalulangust ja verehüübete tekke soodsust.
  • VIPoom (Verner-Morisoni sündroom): Väga haruldane, põhjustab raske veetaolist kõhulahtisust, elektrolütide tasakaalu häireid ja dehidratatsiooni.
Üldised ja mehaanilised sümptomid
  • Kõhuvalu või ebamugavustunne, mis võib olla nüri või terav.
  • Kaalulangus ilma selge põhjuseta.
  • Ikterus (kollatõbi), mis tekib, kui kasvaja surub peensooltele.
  • Isetahtlikud iiveldus ja oksendamine.
  • Väsimus ja üldine nõrkus.
  • Mittefunktsioneerivad kasvajad võivad põhjustada sümptomeid alles siis, kui nad on kasvanud suureks või on teinud metastase.

Neuroendokriinsete kopsu kasvajate täpset põhjust ei tunta. Enamikul juhtudel tekivad need spontaanselt, ilma selge põhjuseta. Siiski on tuvastatud mõned riskitegurid ja seosed:

NEK-de diagnoosimine võib olla keeruline, kuna sümptomid võivad olla ebaselged ja sarnaneda teiste seedetrakti haigustega. Diagnostiliste protseduuride hulka kuuluvad:

Neuroendokriinsete kopsu kasvajate raviplaan sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kasvaja tüübist, suurusest, levikust (staadium), hormonaalsest aktiivsusest ja patsiendi üldisest terviseseisundist. Ravi eesmärgid on kasvaja eemaldamine või kontrollimine, sümptomite leevendamine ja elukvaliteedi parandamine. Peamised ravivõimalused on:

Konsulteerige arstiga, kui teil on mõni järgmistest püsivatest või hirmutavatest sümptomitest:

Seotud uuringud: Neuroendokriinsed kopsu kasvajad

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!