Maligne otitis externa (Pahaloomuline väliskõrvapõletik)
Kirjeldus
Maligne otitis externa on haruldane, kuid eriti tõsine ja potentsiaalselt eluohtlik väliskõrvapõletiku vorm. See ei piirdu nahaga, vaid levib kiiresti ümbritsevasse luusse ja kõhrde, põhjustades laiaulatuslikku kahjustust. Enamasti esineb see immuunpuudulikkusega või kontrollimata diabeetiga patsientidel ning vajab kiiret ja agressiivset ravimit.
Maligne otitis externa (MOE) on invasiiune bakteri-infektsioon, mis algab väliskõrvakanali naha- ja sidekoest. Erinevalt tavalistest väliskõrvapõletikest ei piirdu see pealisnaha põletikuga. MOE põhjustaja on peamiselt bakter Pseudomonas aeruginosa, mis levib otse külgnevasse luusse (peamiselt ajukolbasse) ja pehmetesse kudedesse. See on seega mitte ainult nahahaigus, vaid osteomüeliit (luu-põletik) ajukolba piirkonnas. Haigus on ohtlik, kuna see võib kahjustada kraniaalseid närvi (näiteks näonärvi, mis põhjustab näopoole halvatust) ja levida ajju, põhjustades menin-giiti või ajuabstsessi. Diabeet on peamine riskitegur, kuna veresuhkru kõrgetaseme tõttu on hapnikuvaene keskkond, milles Pseudomonas bakterid hästi levivad.
- Tugev, pidev ja üha halvenev kõrvavalu, mis võib valgustada kuklasse või nägu.
- Sagedased ja rohked pussirohulised (mõnikord halva lõhnaga) väliskõrvakanali eritised.
- Kõrvaümbruse tundlikkus ja turse, valu puudutamisel.
- Kõrva sees või ümber oleva nahapuna ja ärritus.
- Kuulmise halvenemine, mis on põhjustatud põletiku ja eritiste poolt kõrvakanali täitumisest.
- Näopoole halvatus (näonärvi kahjustus) – näo ühe poole liikuvuse kadumine, silma sulgemise võimetus.
- Kõrget palavikku ja üldist halvatust, mis viitab süsteemsele infektsioonile.
- Kõrvalu, mis ei vähene tavaliste valuvaigistitega.
- Näljatunde kaotus, väsimus, kaalulangus.
- Rasked peavalud või soonte piirkonna valu, mis võib viidata luu-põletikule või infektsiooni levikule ajju.
Maligne otitis externa põhjustab peamiselt bakter Pseudomonas aeruginosa. Tervetel inimestel ei põhjusta see bakter sellist rasket haigust. MOE areneb peamiselt organismis, mille kaitsemehhanismid on nõrgestatud. Peamised riskitegurid on: 1) Põletikuline diabeet (suhkurtõbi) – see loob hapnikuvaese ja glükoosirikka keskkonna, mis on ideaalne Pseudomonas’e kasvuks. 2) Immunsüsteemi nõrgenemine – näiteks HIV/AIDS, kemoteraapia või pärilikud immuunpuudulikkused. 3) Väliskõrva pikaajaline (krooniline) põletik või korduvad infektsioonid. 4) Radioteraapia pea- või kaelapiirkonnas, mis nõrgestab kudede terviklikkust. 5) Väliskõrva mehaaniline trauma või kirurgiline sekkumine. Tähtis on mõista, et MOE ei ole pahaloomuline kasvaja, vaid raskekujuline infektsioon.
Maligne otitis externa diagnostika põhineb kliinilistel sümptomitel, patsiendi anamneesil (eriti diabeedi olemasolu) ja erinevatel uuringutel. Esmalt teeb arst otoskoopiat, et hinnata väliskõrvakanali seisundit. Sageli on näha põletikulist polüüpi (liignahka) või palja luu alasid. Diagnoosi kinnitamiseks vajalikud uuringud on: 1) Kõrvaeritise bakteri kultuur ja tundlikkustest – et tuvastada Pseudomonas aeruginosa ja valida sobiv antibiootikum. 2) Veretööd – valge vereliblede arv (leukotsüütide arv) ja põletikumarker CRP on tavaliselt oluliselt tõusnud; veresuhkur ja HbA1c aitavad hinnata diabeedi taset. 3) Pildidiagnostika – arvukastiomograafia (CT) on kuldstandard, et hinnata luukahjustust ajukolbas. Magnetresonantstomograafiat (MRI) kasutatakse infektsiooni leviku hindamiseks pehmetesse kudedesse ja ajju. 4) Uuritava ala biopsiat võidakse võtta, et välistada pahaloomuline kasvaja ja kinnitada luupõletikku.
MOE ravi peab olema põhjalik ja pikaajaline (sageli kuude viisi). Esmajärg on infektsiooni kontrolli alla saamine ja põhjustava haiguse (nt diabeedi) korrigeerimine. Ravi põhineb kolmel sammul: 1) Süsteemne antibiootikumravi – pikaldane (4-8 nädalat või enam) intravenoosse antibiootikumikursiga, mis on tundlik tuvastatud bakterile (nt tsüprofloksatsiin, meropenem). Pärast paranemist võidakse minna suukaudsetele tabletitele. 2) Kohalik ravi – põletikulise koe eemaldamine (debridement) arsti kabinetis ja antibiootikumidega (tilgad või salv) kohalik kõrva-hooldus. 3) Põhihaiguse kontroll – diabeedi range reguleerimine on absoluutselt vajalik ravi eduks. Ravi võib sisaldada ka valuvaigisteid. Juhtudel, kus antibiootikumravi ei ole efektiivne või on tekkinud laialdased abstsessid, võib olla vajalik kirurgiline sekkumine haigestunud koe eemaldamiseks. Ravi ajal on regulaarne jälgimine (pildiuuringute kordamine) väga oluline.
On oluline teada erinevust tavalise väliskõrvapõletiku ja malignse vormi vahel. Konsulteerige KOHE arstiga (soovitavalt otorinolaringoloogi, kõrva-nina-kurguarsti), kui teil on diabeet või teine immuunsüsteemi nõrgendav haigus JA teie kõrvapõletikule lisandub mõni järgmistest murettekitavatest sümptomitest: tugev, üha halvenev kõrvavalu, mis ei leevene tavapäraste ravimitega; rohkelt pussirohulist eritist; kuulmise järsk halvenemine; näo lihaste nõrkus või halvatus (nt ei saa silma korralikult kinni suruda või nägu on viltu); kõrge palavik (>38,5°C) ja väsimus; valu või turse kõrva taga soonte piirkonnas. Need on äratusmärgid (red flags), mis võivad viidata infektsiooni levikule luudele ja vajavad kiiret spetsialisti hinnangut ning intensiivset ravi, et vältida eluohtlikke tüsistusi.