Pseudomonas aeruginosa kultuur

Kirjeldav

Näitaja kohta

Pseudomonas aeruginosa kultuur on mikrobioloogiline uuring, mille käigus kasvatatakse ja tuvastatakse Pseudomonas aeruginosa baktereid patsiendi proovist (nt. rõga, uriin, haavaeraldised). See on oluline diagnostiline meetod infektsioonide puhul, kus kahtlustatakse just seda vastupidavat bakterit. Uuringu tulemus võib olla kas positiivne (bakter leitud) või negatiivne (bakterit ei leitud).

Funktsioon
  • Bakteri Pseudomonas aeruginosa olemasolu tuvastamine erinevatest kehavedelikest või kudedest.
  • Saadud tulemus võimaldab valida kõige efektiivsema antibiootiku ravi (antibiogramm).
  • Oluline eristama teistest gramnegatiivsetest bakteritest ja hindama nakatumisohutust.
Mikroob ja selle levik
  • Pseudomonas aeruginosa on gramnegatiivne bakter, mis on levinud keskkonnas (vesi, muld, niisked pinnad).
  • See on opportunistlik patogeen, mis põhjustab sageli haiglasaadud infektsioone.
  • Bakter on tuntud oma suure antibiootikumiresistentsuse ja biofilmi moodustamise võime poolest.
Protseduur
  • Proovi (näiteks rõga, uriin, veri, haavasecreet) kogumine steriilsesse anumasse.
  • Proovi külv spetsiaalsele toitenõule (näiteks veriagarile või selektiivsele keskkonnale, mis soodustab Pseudomonas aeruginosa kasvu).
  • Inkubeerimine sobival temperatuuril 24–48 tundi.
  • Kasvukolooniate visuaalne hindamine, biokeemilised testid (näiteks oksidaasitest) või muud meetodid täpseks liigitamiseks.
  • Vajadusel antibiootikute tundlikkuse test (antibiogramm).
Ettevalmistus patsiendile
  • Rõgaproovi puhul: parim on hommikune, sügav köha käigus kogutud rõga.
  • Uriiniproovi puhul: keskmine uriinivoog, hoolik intimhügieen enne kogumist.
  • Vereproovi puhul: spetsiifilist ettevalmistust tavaliselt ei vaja, kuid oluline on öelda, kui on võetud antibiootikume.
  • Haavaprote: enne proovi võtmist tuleb pind puhastada, et vältida nahal olevate mikroobide sattumist.
Kopsu- ja hingamisteede infektsioonid
  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ägenemine
  • Tsüstilise fibroosi patsientide kopsupõletik
  • Haiglasaadud pneumoonia (eriti intensiivravi osakonnas)
Kuse- ja suguelundkonna infektsioonid
  • Keerulised kusepõletikud (eriti pikaajalise katetriga patsientidel)
  • Prostatiit
  • Neeru- ja kusepõieoperatsioonide järgselt
Naha- ja pehmekoeliste haavade infektsioonid
  • Põletushaavad
  • Diabeedilised jalahaavad
  • Postoperatiivsed haavainfektsioonid
Muud tõsised infektsioonid
  • Veremürgistus (septitseemia)
  • Luude ja liigeste infektsioonid (osteomüeliit)
  • Silma- ja kõrvainfektsioonid (näiteks keratiit)
Kliinilised sümptomid ja kahtlused
  • Püsiv või halvenev infektsioon, mis ei reageeri tavalistele antibiootikumidele.
  • Krooniliste haiguste (nt tsüstiline fibroos, diabeet) taustal tekkiv uus infektsioon.
  • Haiglasaadud infektsiooni sümptomid (kõrge palavik, sepsis) intensiivravis või pikaajalise statsionaarse ravi käigus.
  • Haavade halvenemine, roheline mäda või iseloomulik lõhn (osutab võimalikule Pseudomonas infektsioonile).
Spetsialistid, kes võivad seda uuringut tellida
  • Infektoloog – nakkushaiguste eriarst.
  • Pulmonoloog – kopsu- ja hingamisteede eriarst.
  • Uroloog – kuse- ja suguelundkonna eriarst.
  • Kirurg või traumatoog – haavainfektsioonide ja postoperatiivsete tüsistuste hindamisel.
  • Intensiivravi arst – sepsise ja raske haiglasaadud infektsiooni puhul.