Maksavähk

Maksavähk (hepatocellulaarne kartsinoom, HCC) on pahaloomuline kasvaja, mis algab maksa rakketest (hepatotsüütidest). See on primaarne maksavähk, mis tähendab, et vähk tekkis otse maksas, mitte ei ole teisest elundist levinud (metastaas). Maks on oluline elund, mis osaleb seedimises, ainevahetuses ja toksiliste ainete väljutamises. Kasvaja kasvades häirib see maksa normaaltoimimist ning võib levida teistesse kehaosadesse, muutes ravi keerulisemaks.

Maksavähi teket soodustavad pikemaajalised maksakahjustused ja põletikulised protsessid, mis viivad maksakoega (tsirroos) või selle muutumiseni.

Peamised põhjused ja riskitegurid on:

• Kroonilised viirushepatiidid: Eriti B- ja C-tüüpi viirushepatiit on maailmas peamised maksavähi põhjused.
• Alkohol: Pikaajaline liialine alkoholi tarbimine põhjustab maksatsirroosi.
• Mittalkoholsne rasvmaks (NASH/NAFLD): Rasva kogunemine maksas, mis on seotud insuliiniresistentsuse ja ainevahetushaigustega.
• Maksatsirroos: Iga põhjusega tsirroos (sealhulgas primaarne põletikuline maksatsirroos) on suur riskitegur.
• Mütogeenid: Pikaajaline kokkupuude aflatoksiiniga (mürokseen, mis leidub halvasti säilitatud teraviljades ja pähklites).
• Sugu ja vanus: Mehed ja üle 50-aastased on suurema riskiga.
• Perejoonis: Maksavähi perekonnalugu võib suurendada riski.

Maksavähi kahtlus tekib sümptomite või uuringute (nt rutiinültrasonograafia) põhjal.

Diagnostika hõlmab mitmeid etappe:

1. Anamnees ja füüsiline uuring: Arst küsib sümptomite, elustiili ja perekonnaloo kohta ning kontrollib kõhu piirkonda.

2. Vereanalüüs: Mõõdetakse maksa funktsiooni näitajaid (nt ALAT, ASAT) ja spetsiifilist maksavähi markerit – alfa-fetoproteiini (AFP).

3. Pildiained:

• Ultraheli (ültrasonograafia): Esmane meetod maksa struktuuri hindamiseks.
• Arvutitomograafia (KT) või Magnetiressonantstomograafia (MRT): Täpsemad uuringud kasvaja suuruse, asukoha ja leviku määramiseks.

4. Biopsia: Maksakoe proovi võtmine ja patoloogiline uurimine on kuldstandard diagnoosi kinnitamiseks, kuid seda tehakse mitte alati, kui pildiuuringud on üheselt näidanud vähki.

Ravi valik sõltub kasvaja staadiumist, maksa üldisest seisundist ja patsiendi tervislikust olukorrast.

Kirurgiline ravi:

• Osaline hepatektoomia: Kasvaja eemaldamine koos osa maksast, kui maksa ülejäänud osa on piisavalt terviklik.
• Maksasiirdamine: Kõige radikaalsem ja potentsiaalselt tervendav meetod, mis sobib patsientidele, kellel on väike, levimata kasvaja, kuid tõsine maksatsirroos.

Mittelinvasiivsed ja palliatiivsed meetodid:

• Lokaalne ravi: Meetodid nagu radiofrekents-abultatsioon (RFA), mikrolaineabultatsioon või alkoholi süstimine kasvajasse selle hävitamiseks.
• Embolisatsioon: Kasvajasse suunatud verevarustuse sulgemine (nt TACE – transarteriaalne kemoeembolisatsioon).
• Sihtterapia ja immuuniterapia: Süsteemsed ravimid (nt sorafenib, lenvatinib, immuunravimid), mis ründavad kasvajarakke või võimendavad immuunsüsteemi.
• Palliatiivne ravi: Valulättevahendid ja toetusravid, et parandada elukvaliteeti edasijõudnud staadiumis.

On väga oluline konsulteerida arstiga kohe, kui tekivad järgmised hoiatusmärgid, eriti kui teil on teadaolev maksakahjustus (nt tsirroos, viirushepatiit) või muud riskitegurid:

• Kollane värvumine nahal või silmade valgetel.
• Selgematult seletamatu kaalulangus või väsimus.
• Pidev, uus või tugevnev valu kõhu paremas ülanurgas või õlavöötmes.
• Kõhu kiire suurenemine või kõhupuhitus.
• Pruunikatooniline uriin või eriti heledad väljaheited.
• Krooniline hepatiit B või C diagnoos: Sellistel patsientidel on vaja regulaarset maksa seiret (ultraheliga) isegi ilma sümptomiteta, et tuvastada võimalik kasvaja võimalikult varajases staadiumis.