Koletsüstiit
Kirjeldus
Koletsüstiit ehk sapipõie põletik on sageli äge ja valulik seisund, mis nõuab tavaliselt kiiret arstiabi. See tekib enamasti takistuse tõttu sapijuhas, mis takistab sapi voolu ja põhjustab sapipõie põletiku. Ýigeaegne tuvastamine ja ravi on olulised tüsistuste, nagu sapipõie perforatsioon või gangreen, vältimiseks.
Koletsüstiit on sapipõie põletik. Sapipõis on väike pirnikujuline elund, mis asub maksa all ja salvestab sapi – seedimisel vajalikku vedelikku. Enamasti (üle 90% juhtudest) põhjustab põletikku sapikivi, mis ummistab tsüstikujuha – kanalit, mis ühendab sapipõit peensoolega. See ummistus takistab sapi vaba äravoolu, mis viib surveni, põletikule ja infektsioonile sapipõie seintes. Põletik võib olla äge (ühine) või krooniline (pikaajaline). Äge koletsüstiit tekib tavaliselt järsult ja on väga valulik, samas krooniline vorm võib areneda aja jooksul ja avalduda korduvate paremakülgsete kõhuvaludena.
- Tugev, pidev valukramp paremas kõhu ülanurgas või kõhu keskel, mis võib kiirduda õlga või selga.
- Kõhu valulikkus kokkupuutel (palpatsoonivaludus).
- Kõrgenenud kehatemperatuur, palavik.
- Iiveldus ja oksendamine.
- Kõhulahtisus või seedehäired.
- Nahakollakas toon (kollatõbi) – esineb harvem, kui kivi on ummistanud ka ühise sapijoha.
- Sagedased, kuid vähem intensiivsed valuhood pärast rasvase toidu söömist.
- Puhitustunne, kõhukinnisus.
- Mõõdukad seedeprobleemid.
Peamine põhjus on sapikivitekke (kolelitiaas) olemasolu. Kivi ummistab juha, põhjustades survet ja põletikku. Teised, harvemad põhjused võivad hõlmata: sapijuhade kasvajaid, vereveresoonte probleeme (nt isheemia), raskekujulist haavanditõve, mis on levinud sapipõiele, või pikaajalist toitumist süstitoitlusena (üldine toidutee). Riskitegurite hulka kuuluvad: naissugu, vanus üle 40 aasta, rasvunud või ülekaalulisus, rasedus, kiire kaalulangus või rasvane dieet, perekondlik haiguste ajalugu sapikivide suhtes ning teatud haigused nagu diabeet või krooniline maksahaigus.
Arst seab diagnoosi põhjal anamneesi (haigusloo), füüsilise uuringu (eriti Murphy märgi kontroll – hingamisel valupunt sapipõie kohal) ja piltdiagnostilistele uuringutele. Kõige olulisem ja kiireim meetod on kõhuõõne ultraheliuuring (ultrahel), mis näitab sapipõie seinade paksenemist, kive ja vedeliku kogunemist ümber selle. Vajadusel kasutatakse täpsemaks pildistamiseks arvutomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT). Veretestid võivad näidata suurenenud valgevererakkude arvu (leukotsütoos), mis viitab infektsioonile, ja kõrgenenud sapipigmentide (bilirubiin), maksaensüümide (ALAT, ASAT) ja koldesäilitava ensüümi (alkaliinne fosfataas) tasemeid.
Äge koletsüstiit nõuab tavaliselt haiglaravi. Algne ravi hõlmab: nälgimist (toiduta, et sapipõit puhata), vedelikku süstikute abil, tugevaid valuvastaseid ravimeid (analgeetikud) ja antibiootikume infektsiooni korral. Kuldl standards ravimeetodiks on sapipõie eemaldamine – koletsüstektomia. Seda tehakse enamasti laporoskoopiliselt (väikeste lõikude kaudu), mis võimaldab kiiremat paranemist. Kui operatsioon on riskantne (nt väga vanal patsiendil), võib kõne alla tulla sapipõie dreenaaž (kolestostomia), et eemaldada sapi ja infektsiooni. Peale operatsiooni on soovitatav järgida tervislikku toitumist, piirates küllastunud rasvu ja kiireid süsivesikuid.
Koheselt või hädaabisse, kui teil on järgmised sümptomid, mis võivad viidata ägele koletsüstiidile või selle tüsistustele: äge, sööstev ja väga tugev valukramp paremal kõhu pool, mis ei vaibu; kehatemperatuur üle 38,5 °C koos iivelduse ja oksendamisega; nahavärvuse kollakaks muutumine (kollatõbi) või silmavalged muutuvad kollakaks; kõhu valulikkus, kui kõht on väga pingul (sellele võib kaasneda hoog). Neid sümptomeid ei tohi ignoreerida, sest sapipõie lõhkemine või gangreen on eluohtlikud seisundid.