Karsinoidtumor (Carcinoid)
Kirjeldus
Karsinoidtumor on haruldane, aeglaselt kasvav neuroendokriinne kasvaja, mis tekib tavaliselt seede- või hingamisteede limaskestast. Kuigi see on sageli heaõelane, võib see põhjustada erilisi sümptomeid, mis on seotud ainete eritumisega vereringesse, ja võib harvadel juhtudel metastaaseeruda.
Karsinoidtumor (ka carcinoid) on eritüüpi neuroendokriinne kasvaja, mis areneb seede- või hingamisteede spetsiaalsetest rakkudest, mis suudavad toota hormoone ja neurotransmittereid. Need kasvajad kasvavad tavaliselt väga aeglaselt. Kõige sagedamini esinevad nad pimesooles (appendix), jämesooles, kõhulähedases sooles (ileum), mao- ja kaksteistsõrmikus ning kopsudes. Oma eripära saavad nad võime poolest eritada serotonini, histamiini ja teisi aktiivseid aineid, mis põhjustavad iseloomulikku karsinoidsündroomi.
- Kõhuvalu ja krambid
- Soole läbimatu muutus (kõhulahtisus või kõhukinnisus)
- Verega väljaheide
- Kõhupuhitus
- Kõrvalekalduv hingamine või köha (kopsukasvaja puhul)
- Lämmatustunne või wheezing
- Äkiline ja kestev punetus (flush) näos ja kaelas
- Kõhulahtisus
- Südamekloppimine
- Väsimus ja kaalulangus
- Raske hingamine või hõõrdumine (wheezing)
- Südameklapi kahjustused pikaajalisel möödalaskunud serotoniini mõjul
Karsinoidtumori täpset põhjust ei tea. Teatud riskitegurid võivad suurendada haigestumise tõenäosust:
- Pärilikkus: Harva võib olla seos perekondlike neuroendokriinsete kasvajatega (nt MEN1 sündroom).
- Vanus: Enamik diagnoose tehakse keskeas või vanematel inimestel, kuid võib esineda igas vanuses.
- Sugu: Naised ja mehed haigestuvad ligikaudu võrdselt.
- Teised haigused: Mõnel juhul seostatakse seda kroonilise põletikulise soolehaigusega, kuid see on haruldane.
- Tobakasuits: Suurendab kopsukarsinoidi riski.
Karsinoidtumori tuvastamine võib olla keeruline, kuna sümptomid sarnanevad teiste haigustega. Diagnoos põhineb mitmel meetodil:
1. Veri- ja uriinianalüüs: Serotoniini ainevahetuse toodete (nt 5-HIAA) taseme mõõtmine uriinis.
2. Pildidiagnostika: Arvutitomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRT) või positronemissioontomograafia (PET) kasvaja ja võimalike metastaaside leidmiseks.
3. Endoskoopia ja biopsia: Soole- või bronhoskoopia ajal võetakse proov kasvajast (biopsia), mida uuritakse mikroskoobi all – see on lõplik diagnoosi kinnituse viis.
4. Süstikraadiumärgistus (Octreoskan): Erijuhtumitel kasutatav uuring neuroendokriinsete kasvajate leidmiseks.
Ravi strateegia sõltub kasvaja suurusest, asukohast, olemasolust metastaasidest ja patsiendi üldisest terviseseisundist.
- Kirurgiline ravi: Kasvaja eemaldamine on peamine ja sageli tervendav meetod, kui see on piiratud ja pole levima hakanud.
- Somatostatiini analoogid (nt octreotiid, lanreotiid): Need hormonaalsed preparaadid vähendavad sümptomeid (nt flush, kõhulahtisus) ja võivad pidurdada kasvaja kasvu.
- Sihtmärgiravimid: Erijuhtumitel kasutatakse sihtmärgilisi vähiravimeid.
- Keemiaravi: Kasutatakse peamiselt metastaatilise või kiiresti arenemisega haiguse korral.
- Embolisatsioon: Erijuhtumitel, kui on maksametastaasid, saab läbi veresoonte blokeerida verevarustust kasvajale.
- Sümptomaatiline ravi: Väsimuse, kõhulahtisuse ja muude sümptomite leevendamine on oluline osa tervishoiust.
Kui teil esineb mõni järgmistest sümptomitest, on oluline konsulteerida arstiga:
- Püsivad seedehäired (kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhuvalu), mis ei parane tavalise ravi käigus.
- Korduvad ja seletamatud punetushood (flush) eriti koos südamekloppimise või hingamishäiretega.
- Köha või hingamishäired, mis ei parane ja on seotud hõõrdumisega (wheezing).
- Soole läbimatus või verega väljaheide.
- Kiire kaalulangus ja äge väsimus ilma selge põhjuseta.
Karsinoidtumor võib olla pikka aega ilma selgete sümptomiteta, mistõttu uute või muutuvate sümptomite puhul on alati otstarbekas läbi vaadata.